Soome peaminister Matti Vanhanen leiab, et
Soomel ei pruugi enam jätkuda ressursse praeguse sõjalise võimekuse
säilitamiseks.
Rääkides rühma ajakirjanikega tunnistas valitsusjuht, et rahanappus sunnib Soomet hindama ümber sõjalisi ohte ja määratlema kaitsevõimekuse väiksema armee korral, postimees.ee Soome meediakanaleid.
Soome sõjavägi on praegu ette valmistatud tasemel, et see suudaks toime tulla rünnakuga näiteks riigi lõunarannikul asuva pealinna Helsingi vastu. Praegu vaatab aga valitsus üle potentsiaalseid ohte ja viise, kuidas sõjalisi kriise ära hoida.
Vanhanen märkis ajakirjanikele, et teistes Euroopa riikides keskendutakse sõjandusele palju vähem kui Soomes.
«Seda sorti tõsist arutelu, nagu võiks Euroopas puhkeda sõda, lihtsalt ei esine. Soomes aga sisaldub paljudes meie diskussioonides võitlusretoorika. See on midagi, millest ma aru ei saa,» nentis peaminister.
Samal ajal on taandumas kartus, et Soomet võib ähvardada sõjaline oht. Selline tendents esines ka juba 1990. aastatel pärast Külma sõja lõppu. Praeguse olukorraga sarnaselt ei mõjutanud ka siis kaitsepoliitikat vaid poliitiline debatt. Pigem oli olukord tookord samuti tingitud ressursside nappusest: Soomel lihtsalt polnud piisavalt raha, et kaitsta ennast kõikide tajutavate ohtude vastu.
«Olukord muutub väga raskeks, kuna sõjatehnika kallineb umbes kaheksa protsenti aastas. Samal ajal vajame me sõjaväes rohkem tehnoloogiliselt edasijõudnud varustust,» leidis Vanhanen.
Valitsusjuht lisas, et ta nõustub Soome kaitseväejuhi Juhani Kaskeala seisukoha, mille kohaselt tuleb armee isikkoosseisu praeguselt 350 000 sõdurilt kokku tõmmata vähemalt 100 000 võrra. Isegi sedavõrd olulise kärpe puhul jääks Soomele peaministri hinnangul Euroopa standardite järgi suur armee.
Seotud lood
Pontos OY Eesti tegevdirektori Yrjö
Vanhaneni sõnul tähendab riigikohtu otsus, et Tallinn peab viivitamise lõpetama.
Aga selleks, et ehitama hakata, on Viru Poja arendajal vaja
veel ehitusluba.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.