Õiguskantsler Allar Jõks tõstatas tänasel
aastaettekandes päevakorda küsimuse riikliku järelevalve vajadusest vee-ja
jäätmemajandusele.
"Lisaks osundatud puudustele riiklikus järelevalves on viimase aasta avalduste pinnalt võimalik lisada loetellu uued märksõnad - riikliku järelevalve või riigi kohaloleku suurendamise vajadus vee- ja jäätmemajanduses. See võib esmapilgul tunduda eelnevate teemade taustal vähetähtis, kuid iga nädal minu lauale saabuvad kaebused on tõsiseks signaaliks," ütles Jõks.
Õiguskantsler tõi näiteks kohtupraktika, mille kohaselt ei saa vee hinda, mis kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega, halduskohtus vaidlustada. Ja seda olukorras, kus põhiseadus ühemõtteliselt sätestab, et igaühel on oma õiguste rikkumise korral õigus pöörduda kohtusse.
"Ühes teises avalduses küsis kaebuse esitaja omavalitsuse jäätmekäitlejaga sõlmitud lepingule tuginedes, kas Eesti Vabariigi konstitutsioonist tuleneb jäätmekäitlejale selline põhiõigus nagu õigus prügile," ütles Jõks.
Jõks tõi ka välja, et kohaliku omavalitsuse pädevus jäätmevedu korraldada ei tähenda ainult õigust jäätmeveo eeskirju kehtestada.
"Jäätmekäitlemise ja veemajanduse hinnakujunduses ei räägi hetkel kaasa ega ei teosta järelevalvet ükski riiklik ametkond. Selline olukord ei ole põhiseadusega kooskõlas," nentis Jõks.
Autor: ÄP praktikant