1. jaanuarist 2008 jõustub töötlemata
jäätmete ladestamiskeeld. Jäätmeseadusest ja olmejäätmete sortimise korrast
lähtuvalt peab olmejäätmete tekkekohas sortimist ja liigiti kogumist korraldama
kohalik omavalitsus.
„Töötlemata jäätmete ladestamiskeeld tähendab, et prügilad ei tohi töötlemata jäätmeid vastu võtta,” rääkis EJKL juhatuse liige ja prügilate töögrupi juht, Paikre OÜ juhataja Teet Kurs. „Samas on prügila lõppkäitleja ja prügilas on keeruline selgeks teha, kas omavalitsuses, millest jäätmed pärinevad, on jäätmete liigiti kogumine korraldatud ning kas jäätmed on enne ladestamist töödeldud. Tavaliselt on prügilate teeninduspiirkonnas kümneid omavalitsusi mitmetest maakondadest. Vastutus töötlemata jäätmete ladestamise keelu täimise osas langeb aga ikkagi prügila operaatorile.”
"Töötlemata jäätmete ladestamise keelu teema on päevakajaline, kuna vastav keeld jõustub alates 2008. aastast, kuid on jäätmeseaduses juba aastast 2004, seega ligi 4 aastat kõigile teada. Töötlemise kõige lihtsam viis ongi sortimine – eelistatult jäätmetekitajate poolt tekkekohal, võimalusena ka järelsortimisena tehases, nagu seda Tallinnas veel tehakse,” sõnas keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek.
„Keskkonnaminister andis 2007. aasta jaanuaris määruse, täpsustades olmejäätmete liigitikogumise ja sortimise nõudeid. Eriti tekkekohal liigitikogumine ei saa aga jõustuda muul moel kui kohalike omavalitsuste volikogudes kinnitatava jäätme-eeskirja alusel. Seega lahendus sellele küsimusele sõltub eelkõige kohalikest omavalitsusest, kes peavad kinnitama konkreetsed jäätme-eeskirjad koos vajalike sortimisnõuetega, neid elanikele selgitama ja tagama ja nende täitmise järelevalve. Sortimise tagamine jäätmekäitluse lõppjaamas, mis jäätmekäitluse ahelas on prügila, ei ole enam oluliselt võimalik. Samas kuulub enamus prügilaid kohalikele omavalitsustele, nagu ka enamus prügilate otseseid haldajaidki – seega on kogu olmejäätmete korraldus omavalitsuste käes.”
Eesti Jäätmekäitlejate Liit asutati 1996. aastal mittetulundusühinguna 26 jäätmekäitluse alal tegutseva ettevõtte poolt. Eesti jäätmekäitlejate Liit on katusorganisatsiooniks 43 jäätmekäitluse valdkonnas tegutsevale ettevõttele. Liidu eesmärk on üleriigiliselt korraldada jäätmekäitluse alal tegutsevate ettevõtete ühistegevust ja esindada oma liikmete ühishuve. Samuti on liidu ja tema liikmete ülesanne igati aidata kaasa jäätmekäitluse arengule Eesti Vabariigis. Liidu ettevõtete summaarne käive moodustab enam kui 90% jäätmekäitlusturu kogukäibest.
Seotud lood
Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelga sõnul saab
uue jäätmekäitluskorra kehtestamisega nende jaoks olukord ainult paremaks
minna.
Nende omavalitsuste elanikel, kus
olmejäätmete sorteerimist ei ole uue aasta alguseks korraldatud, on oht uppuda
prügisse, kuna prügilad ei tohi seda enam vastu võtta.
Ülemiste hotelli tegevjuhi Rutt Veide sõnul
pole neil hotellis osakonda või inimest, kes tegeleks konkreetselt prügi
sorteerimisega, sellega tegelevad igas osakonnas kõik
töötajad, sorteerides prügi kohe õigesse kohta.
Väätsa Agro juht Tiit Tuuleveski usub, et
kuigi esialgu võib prügi sorteerimine tunduda harjumatu, teevad seda mõne aasta
pärast pea kõik eestlased.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.