Eestis viimasel ajal üha enam investorite
seas populaarsust võitnud kuld on üha odavneva USA dollari, st dollari suhtes
üha tugevneva euro tõttu eestlasele kallis.
Füüsilise kullaga kaupleja ASi Tavidi juhataja Alar Tamming vaidles vastu, öeldes, et Eestis ei ole kulla hind kallim kui USAs. Ta põhjendas: "Ei ole kallim, sest kulla hinda noteeritakse maailma finantsturgudel pidevalt." Edasi selgitas ta, et Eestis müüdava kulla hind kalkuleeritakse, arvestades kulla hinda dollari suhtes ning euro ja dollari kurssi, kirjutas Äripäev.
Hind on pidevalt muutuv vastavalt maailmaturu olukorrale. Erinevalt füüsilisest kullast, mida saab kätte võtta, nimetab maaklerfirmade vahendatavat elektroonilist kulda Tamming elektriimpulsiks, mille säilimine sõltub pankade käekäigust, maailma majanduse olukorrast ja poliitilistest otsustest. "Elektrooniline kuld ei ole tagatud füüsilise kullaga," rõhutas füüsilise kullaga kaupleja.
Aga millest siis tuleb erinevus kulla hinnas? "Hind on sama, erinevused võivad tekkida, kui võrrelda erinevatel päevadel erinevates riikides müüdava kulla hindu. On vaja võrrelda hindu samal ajahetkel," vastas Tamming.
LHV maakler Ragnar Pleesi sõnul on füüsilise kulla turg ebaefektiivsem ning selle hinnad peaksid sisaldama tarne, hoidmise jne kulusid.
Seotud lood
Manutendi omaniku Märt Vooglaidi sõnul
aitab tal raha säästa kuld, sest see on üle elanud kõik inflatsioonid.
Kulla hind tõusis 2007. aastal 30%, mille
sarnastesse kõrgustesse pole hind pürginud alates 1979. aastast, vahendas
Reuters.
Kulla hind tõusis täna viimase 27 aasta
kõrgeimale tasemele, sest nõrgenev dollar ja kallinev nafta muutsid kollast
metalli atraktiivsemaks investeerimisobjektiks.
Ärimees Toivo Asmer peab kulda jäävaks
väärtuseks ning selle omamine tekitab temas alati hea tunde.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.