Töökäte puudus sunnib umbkeelsed teenindajaiks

Kui aga töötaja pidevalt keelt õpib ja seda ikka ei oska, võib ta oma kohal edasi töötada. Pole harvad juhused, kus inimesed õpivad eesti keelt mitu aastat oma tegelikku keeletaset parandamata. Selliseid teenindajaid ja nende tööandjaid ei saa vastutusele võtta, kuna nad teevad olukorra muutmiseks „kõik endast oleneva“, kirjutas venekeelne majandusportaal dv.ee.

Eriti annab napp keeleoskus tunda kaubanduses, kus kassiirid ja muu teenindav personal ei valda riigikeelt piisaval tasemel. Umbkeelsus ning puudulik keeleoskus segavad tugevalt klientidega suhtlemist.

„Ka meie pistame selle probleemiga rinda, nagu suurem osa teisi Eesti ettevõtteid,“ tunnistas kauplusteketi Maxima avalike suhete juht Erkki Erilaid.

Erilaiu sõnul palkab Maxima aastas umbes 2000 uut töötajat. „See on väga raske, kuid mitte ületamatu,“ märkis ta keeleprobleemi kohta. „Tuleb inimesed lihtsalt kohapeal välja õpetada. Tähendab, teha seda tööd, mille meie haridussüsteem on tegemata jätnud.“

Lisaks müüjaoskustele õpetab Maxima uutele töötajatele ka eesti keelt. „Alates sellest kevadest viime läbi keelekursusi. Suvel loodi meile oma keelekeskus,“ rääkis Erilaid.

Maxima töötajad läbivad 140tunnise keelekursuse põhitöö kõrvalt. „Sadade töötajate üheaegne koolitamine võtab palju aega ja seetõttu ei näe me keeleprobleemile kahjuks kiiret lahendust,“ lisas Erilaid.

Keeleinspektsioon kontrollib pidevalt Maxima teenindajate riigikeele oskust. „Neile, kelle keeleoskus pole piisav, tehakse ettekirjutus ja saadame nad uuesti keelekursustele,“ täpsustas Erilaid. Seetõttu pole Maxima Eesti OÜ ka kordagi teenindajate viletsa keeleoskuse pärast trahvi saanud.

Keeleinspektsiooni nõunik Hele Pärn ütles, et Maxima, McDonald'si ja Double Coffee teenindajate peale kaevatakse väga sageli. „Tegelemegi peamiselt Maxima teenindajate kontrollimisega, kuna seal töötab palju kehva riigikeele oskusega noori neidusid. Ka Double Coffee’s töötab arvukalt vene noori ja palju kaevatakse Viru tänaval asuva McDonald'si peale, mis asub otse südalinnas.“

Algul keeleinspektsioon hoiatab neid, kes pole riigikeele algtaseme eksamit sooritanud. „Kuue kuni 12 kuu järel kontrollime uuesti ja kui töötaja pole keeleõpet isegi veel alustanud, teeme talle 200 krooni trahvi,“ rääkis Pärn ja lisas, "Omame õigust ettevõtet karistada, kuna tema vastutab töötaja keeletaseme eest.“

Kui töölepingus seisab, et firma kohustab töötajat riigikeelt õppima, vastutab tööandja täielikult ka keeleõppe toimumise eest. Kui trahvitud teenindaja keelt õppima ei hakka, asub keeleinspektsioon menetlema ettevõtte rikkumist ja kirjutab välja trahvi. Kuue kuu pärast järgneb lühimenetlus ja kui midagi ikka veel ette võetud pole, järjekordne trahv.