Tarbijakaitseamet saab aeg-ajalt kaebusi,
kus kliendid kurdavad müüjate, taksojuhtide ja tavaliste teenindajate vähese
eesti keele oskuse pärast. Samas saaksid tarbijad ka ise teenindustaseme
parandamiseks üht-teist ära teha.
Kui kliendid teavitavad töötaja puudulikust keeleoskusest firma juhtkonda, kõrvaldatakse puudujäägid ilmselt kiiremini, vahendas dv.ee tarbijakaitseameti vastust.
„Kui kaebus ei sisalda konkreetse firma nime, aadressi ega teenindaja nime, soovitame andmeid täpsustada ja saata see kaebus keeleinspektsiooni,“ rääkis tarbijakaebuste osakonna juhataja Merle Lutsoja. Riigikeele oskuse hindamise eest vastutab keeleinspektsioon.
Kui teeninduspuudujäägid seisnevad aga milleski muus kui keeleoskuses, võib klient nõuda kas hinna alandamist, ebamugavuste tasuta kõrvaldamist või uue analoogse teenuse osutamist.
Seotud lood
Uus Ida politseiprefekt Aivar Otsalt
kavatseb kohtuda rahvastikuminister Urve Paloga, arutamaks Kirde-Eesti
politseinike keeleoskuse probleemi, sest keeleoskamatuse tõttu võidakse
vallandada 160 politseinikku.
Tööjõu järsk kallinemine, aga ka töökäte
puudus sunnib firmasid umbkeelseid teenindajaid palkama ning neile ise eesti
keelt õpetama.
TNS Emori Eesti teeninduse uuringust
selgus, et Eesti teenindajad saavad meili teel pakutavast teenindusest tunduvalt
paremini hakkama näost näkku suhtlusega.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.