Leedu riikliku energiaettevõtte juht
võrdles eile Ignalina tuumajaama keskkonnamõju arutelul tuumajaama
salateenistusega, millest tulenevalt on jaama tasuvusuuring salastatud.
Tallinnas toimunud Ignalina uue tuumajaama piiriülese keskkonnamõju hindamise programmi arutelul teatas Leedu Energia tuumaenergeetika osakonna juhataja Marius Grincevicus, et kuna riikide salateenistused ei avalda spetsiifilisi andmeid, ei näe ta mingit põhjust, miks peaks Ignalina uue tuumajaama tasuvusuuring olema avalik, teatas riigikogu roheliste fraktsioon.
"Grincevicus selgitas, et üks põhjusi uuringu salastamiseks on asjaolu, et tuumajaam peab energiat hakkama tootma konkurentsitingimustes," ütles EER (Erakond Eestimaa Rohelised) riigikogu fraktsiooni aseesimees Marek Strandberg, märkides, et Leedu riiklik energiaettevõte naudib samasugust monopoolset seisundit nagu Eesti Energia.
EER Riigikogu fraktsiooni esimees Valdur Lahtvee osundas koosolekul, et hinnatavate alternatiivide arv ja olemus, nii nagu programmis kavandatud, on piiriüleste mõjude piisavaks hindamiseks puudulik ning alternatiivide võrdlemise metoodika on programmis esitamata.
Rohelised tegid piiriülese keskkonnamõju hindamise programmi 18 parandusettepanekut.
Seotud lood
Uus Leetu rajata plaanitav
aatomielektrijaam, mida seni hüüti Ignalina-2, sai lõpuks nime Visaginase
Aatomielektrijaam.
Soome Olkiluoto tuumajaama kolmanda
reaktori valmimise lükkumisest on kohumas hiigelarve Põhjala energiatarbijatele,
kirjutab Kauppalehti.
Kes iganes Eesti oma tuumajaama projekti
arendama hakkaks, põrkuks ta ületamatuna tunduvale vastuseisule.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.