Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor
Andres Talijärv leiab, et Eesti metsanduse süsteem on mäda, sest palju metsa
lastakse raisku.
Talijärve teeb murelikuks see, et RMK ei täida oma arengukavas lubatud lageraie mahtu, vaid igal aastal raiutakse vähem kui plaanitud. Lageraiet oli plaanitud kaks miljonit tihumeetrit eelmisel aastal, aga tegelikult raiuti 1,5 miljonit tihumeetrit.
Talijärve sõnul ei ole RMK plaan pöörata senisest suuremat rõhku metsa kasvatamisele ja hooldamisele halb, aga silmas tuleks pidada seda, mida vastu saadakse. „Metsa kasvatatakse ju eesmärgiga, nagu ka põllumajanduses kasvatatakse sigu eesmärgiga sealt midagi saada. Metsa kasvatakse kirvega,” ütles Talijärv.
Metsa inventeerimise statistika järgi on praegu ligi 60 000 hektarit riigimetsa, kus on jäetud midagi tegemata. See on 10% RMK hallatavast riigimetsast ning Talijärve sõnul on selline tegematajätmine tõsine ohumärk.
Harvendamisraiet tuleks igal aastal teha 10 000 hektaril, aga tegelikult tehakse vaid pool sellest.
„Me ei survesta üleraiet. RMK võiks täita need raiemahud, mis on välja lubatud. Meil mädaneb mets kätte ära, aga selle asemel vaatame ringi, kust metsa saada,” ütles Talijärv.
Talijärve sõnul peaks RMK olema puiduturu stabiliseerija, aga praegune RMK tegevus paneb puitutööstuse ja puitu tarbiva elanikkonna raskesse olukorda. Talijärv näeb puidutööstuse tulevikku tumedates värvides.
„Olukord on väga keeruline ja need negatiivsed tendentsid süvenevad. Töökohad hakkavad kaduma,” rääkis Talijärv. Tema sõnul kannatavad just väiksemad puidutööstused ning seetõttu kaovad tuhanded töökohad. Mitmed ettevõtted on juba praegu tegevuse lõpetanud, suurematest tegijatest lõpetas selle suve algul näiteks Sauga saeveski.
„Kui metsa minna raiet tegema, vaadatakse seda kui kuritegu. Aga Eestis on palju lootusetult raisku läinud metsa,” on Talijärv nõutu.
Metsatööstuse liidu juhi sõnul on Eestis praegu üle 100 000 hektari metsa, mida tuleks kohe maha raiuda.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) uus juhi Aigar Kallase sõnul nõustub ta RMK nõukogu otsusega pöörata senisest suuremat rõhku metsa kasvatamisele ja hooldamisele. „See ei tähenda automaatselt, et raiemahud suureneksid või väheneksid,” ütles Kallas. RMK juht märkis, et raiemahud võiksid teatud juhtudel ka suurendada, näiteks hooldusraiet võiks olla rohkem.
RMK uue juhi Aigar Kallase kohta ütles Talijärv, et Kallase väljaöeldu kattub metsatööstuse liidu ootusetga. "Elame-näeme, kuidas ta end teostab," ütles Talijärv.
Seotud lood
RMK nõukogu poolt juba 25. jaanuaril heaks
kiidetud struktuurimuudatuste tulemusel ei vähene töökohtade arv RMKs, küll aga
korraldatakse tööd ümber.
Eile Riigimetsa Majandamise Keskuse uueks
juhiks saanud Aigar Kallaselt ootab keskuse nõukogu eelkõige reforme, mis
pööraksid senisest suuremat rõhku metsa kasvatamisele ja hooldamisele.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) uus
juht Aigar Kallas tahab jätkata RMK juhtimises sealt, kus ta neli aastat tagasi
pooleli jäi. Kallas ei soovinud kommenteerida, kas praegune poliitiline olukord
soosib teda rohkem kui nelja aasta tagune aeg.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK)
nõukogu valis täna õhtul uueks juhiks Aigar Kallase, teatati ETV
uudistes.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.