Esiteks - sel ravil on vähem kahjulikke
kõrvaltoimeid. Teiseks – uue vähiravimi inimkatsetega on kavas alustada juba
lähema pooleteise aasta jooksul.
Suurbritannia teadlased muutsid tavaliselt talvel külmetushaigusi põhjustava adenoviiruse genoomi nii, et viirus suudab võidelda vähi vastu, kirjutas The Guardian.
Vähiuurijad loodavad, et geenimuundatud viirustel on tavalise keemiaraviga võrreldes mitmeid eeliseid. Viirus ründab otse kasvajarakke ning seega on ravil vähem kõrvalmõjusid. Enamus tänapäevaseid keemiaraviskeeme kahjustavad nii vähirakke kui muid keharakke, seetõttu kaasneb raviga juuste kaotus ning iiveldus.
Modifitseeritud adenoviirus ründab vähi nn Achilleuse kanda, ütles Birminghami ülikooli uue vähiravimi projektijuht Lawrence Young. „See on väike molekulaarne lüliti raku pinnal,” lisas ta. „Kui see sisse lülitada, põhjustab see vähirakkude surma ning ärgitab immuunsüsteemi vähki hävitama.”
Seni ei oska teadlased veel selgitada, miks see lüliti seal on ning miks sel on hävitav efekt. Närilistega tehtud katsed näitasid, et geneetiliselt modifitseeritud viirus suudab panna kasvaja surema. Molekulaarne lüliti – molekul CD40 – esineb mitte ainult vähirakkudes, kuid teistes rakkudes ei ilmne vähi puhul täheldatud tapjaefekti.
„Viirused on arenenud geene raku sisse viima. Kui me viirust natuke muudame, ei tee nad inimesele midagi kahjulikku, küll aga on võimalik viia muudetud geene ja valke vähirakkudesse,” ütles Young.
Inimkatseid uudse vähiravimiga loodetakse alustada lähema 18 kuu jooksul.
Katsete esimeses voorus osaleb ilmselt kümme maksavähihaiget, kümme munasarjavähihaiget, molekul CD40 esineb ka kopsu-, naha-, põie- ja emakakaelavähis.
Nii maksa- kui munasarjavähile on vähe efektiivset ravi – vähirakud suudavad kiiresti keemiaravile immuunseks muutuda. Viiruse kasutamine vähiravis suudab seda vältida, seega võiks häid tulemusi anda viirusel põhineva vähiravi kombinatsioon keemiaraviga.
Maailmas töötavad paljud uurimisrühmad ideedega kasutada vähiraviks viirusi. Seni on turule jõudnud vaid kaks ravimit, needki Hiinas ning muu maailm kahtleb, kas neid ravimeid uuriti enne turuletoomist piisava hoolikusega.
Seotud lood
Vähk on eestlastel üks sagedasemaid
surmapõhjuseid. Põhjused on tihtipeale geneetilised ning eeldused vähi tekkeks
võivad olla meie organismis olemas juba sünnist saati. Tegelikult on aga
võimalik nii mõndagi teha, et vähi teket vältida või vähemalt lükata edasi
kaugemasse tulevikku.
Šveitsi ja Itaalia teadlaste avastus
selgitab, miks suudavad vähirakud lõputult jaguneda.
Lihtne vereproov, mis avastab varases
staadiumis kopsuvähi enne levimist, aitaks õigeaegselt arste informeerides
päästa elusid.
Vähi metastaasid kipuvad pahatihti ronima
inimeste luudesse. Tugevama skeleti korral on see oht aga väiksem. Seega aitab
igapäevane klaas piima tugevdada meie luid ning takistab ka potentsiaalse vähi
levikut.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.