Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate
Assotsiatsiooni peasektretäri Toivo Kuldkepi sõnul on Eesti ühinemine Schengeni
viisa- ja õigusruumiga ainult positiivne, sest nüüd tulevad tema sõnul
loodetavasti Eestisse ja läbi Eesti ka Vene vedajad sõitma.
„Kaubavedajad said ka enne ilma passita liikuda Euroopa Liidu riikides. Kuid Schengeni liitumine on positiivne just selles mõttes, et Venemaalt tulevatele vedajatele muutub Euroopa Liidus liikumine nüüd mugavamaks,“ kommenteeris Kuldkepp.
„Probleem on hetkel selles, et Vene vedajaid ei tule juurde, nad ei usalda oma riiki ning üritavad siia oma kapitaliga ettevõtteid luua. Meie vedajate osakaal on hetkel kuskil 70-75%, ideaalne oleks, kui see oleks pooleks, sest turg peaks olema tasakaalustatud,“ märkis Kuldkepp ning lisas, et loodetavasti tulevad nüüd kas siis Eestisse või läbi Eesti sõitma ka Vene vedajad.
„Siis ei peaks piiri peal enam passima. Oleme igasugu vigureid teinud, et venelasi siia sõitma meelitada, kuid kui majandushuvi pole, siis asi ei liigu. Vene sisevedudel on hinnad kõrgemad kui rahvusvahelistel, samuti on Venemaal suur veoautode puudus,“ kommenteeris Kuldkepp.
„Kui Eestis elab laias laastus 1,4 miljonit inimest ning meil on veoautosid kuskil 7000, siis Venemaal elab umbkaudselt 140 miljonit inimest ja autosid on neil 20 000, kuid peaks olema vähemalt 600 000, ma mõtlen just raskeveokeid. Nad on ju arenenud riik, mitte mingi Namiibia,“ märkis Kuldkepp.
„Schengeni viisa- ja õigusruumiga liitumises ei näe ma midagi negatiivset, mida vähem takistusi piiril, seda parem,“ võttis Kuldkepp teema kokku.
Seotud lood
Baltika tegevjuhi Meelis Milderi sõnul on
Euroopa Liidus vahe tegemine ebameeldiv, Schengeni süsteemiga liitumine on mõjub
Eestile tema arvates hästi.
Alates 21. detsembrist laieneb Euroopa
Liidu Schengeni viisa- ja õigusruum Eestile ja veel kaheksale ühenduse
liikmesriigile.
Tiit Reisid OÜ tegevjuhi Tiit Randmaa sõnul
muudab Eesti ja veel kaheksa Euroopa Liidu liikmesriigi liitumine Schengeni
viisa- ja õigusruumiga reisimise lihtsamaks.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.