Tallinn väärib rohkem tuntust regiooni finantskeskusena

Kui nimetada maailma mõjukaid finantskeskusi, satuks loetellu New York, London, Tokyo, Hongkong, Frankfurt, Pariis, Zürich ja Dubai. Kiire areng on aga mitme näitaja osas viinud Londoni mõjukaima rahanduskeskusena New Yorgist isegi mööda. Kas ka Eesti pealinnal oleks siit midagi õppida?

Kindlasti: suurlinna ja riigi valitsuse hea koostöö teenib kogu maa eduka arengu huve. Septembri keskel Londonit külastades oli meeldiv kuulda, kuidas maailma ühe panganduskeskuse linnapea avaldab tunnustust Eesti ja Tallinna kiirele arengule ning tunnistab, et näiteks e-panganduse alal oleme Londonist selgelt ees.

Londoni lordmeer J. B. Stuttard oli huvitatud just pangandusalasest koostööst Tallinnaga ja lubas toetust seminari korraldamisel, kus tutvustatakse Tallinna finantssektorit. Ürituse korraldamise Londonis leppisime kokku sooviga tutvustada Tallinna kiiret arengut ja rahvusvahelise koostöö võimalusi laiemalt, näidates ka meie potentsiaali piirkonna ühe tõusva rahanduskeskusena. Sellele tuleks kasuks Tallinna lülitamine Londonis valmivasse finantskeskuste raportisse, milles lordmeer lubas samuti oma kaasabi.

Tallinna arengus oleme jõudnud etappi, kus on vaja vaadata kaugemale kodukandist, otsida uusi kontakte ja uusi võimalusi teadmisega, et meile on kasulik tunda teiste kiire arengu põhitõdesid. Kuidas on Londoni areng olnud nii edukas, et isegi New Yorgis tehakse tõsist tööd selle põhjuste uurimiseks? Võiks mõelda, kuidas saaks Tallinna ja Eesti finantssektori arengut kiirendada, et me suudaks oma regioonis edukalt konkureerida näiteks Riiaga.

Alustuseks peaks ilmselt tegema selgeks, mis on kõige olulisemad tegurid finantsteenuste sektori edukaks arenguks. Valdkond areneb väga kiiresti, selle osakaal rikkuse loomises ja inimeste tööhõives on kaalukas ja kasvab. USAs arvestatakse, et igast sajast töötavast ameeriklasest on viis tegevad finantsteenustes. Maailma võimsamates riikides on aru saadud, et rahandussektorist sõltub täna palju ja see on kogu majanduse arengu üks vedureid. Analüüsimaks USA suurima rahanduskeskuse seisu ja väljavaateid, tellisid New Yorgi linnapea M. Bloomberg ja USA senaator C. Schumer põhjaliku uurimuse, milles toodi välja ka põhitegurid edukaks konkurentsiks Londoniga.

Mõjuka rahanduskeskuse tekkes, positsiooni hoidmises ja edukas konkurentsis teistega on esmatähtsad kolm tegurit: andekate töötajate olemasolu ja juurdevool, paindlike seadustega õiguslik keskkond ja valdkonna regulatsioon, mida teostab riigivõim.

Ameeriklaste raportis tõdetakse, et New York edestab Londonit ühega kolmest põhitegurist, kuid jääb tugevalt maha kahes. USA suurlinnas on palju talendikaid töötajaid ja ka uusi on peale tulemas, kuid seadused ja reeglid on küllalt jäigad ning võimuregulatsioon pole alati selge ja ettevõtlussõbralik. Need on New Yorgi miinused Londoni kõrval.

Kuna New Yorgi liidriroll maailma finantskeskuste seas on USAs mitte ainult majanduslik ja rahanduslik teema, vaid ka rahvusliku uhkuse küsimus, siis võetakse seda väga tõsiselt. Kavatsetakse edendada riigi ja erasektori ning linna, osariigi ja föderaalvõimude koostööd, et New York muutuks rahanduskeskusena atraktiivsemaks.

Samas ei seisa paigal ka London. Kasuks tuleb Briti valitsuse küllalt paindlik sisserännupoliitika, mis soodustab haritud inimeste juurdevoolu. London on mitmes osas ees ka IT rakendamisel asjaajamises, näiteks uute firmade registreerimine on seal kiire ja paindlik. Et Londoni linnapea märkis Eesti edumaad internetipanganduses, tundub meie positsioon päris hea.

Stabiilsus, usaldusväärsus ja koostöö on tähtsad märksõnad majanduse edukaks arenguks. Ka Eesti riik võiks toetada pealinna püüdlusi kujuneda piirkonna üheks rahanduskeskuseks. Selleks meil on hulk eeldusi, lootust annavad ka avarduvad väliskontaktid ja rahvusvaheline koostöö. Kui Tallinn oleks laiemalt tuntud ühe kiiresti areneva ja poliitiliselt stabiilse riigi usaldusväärse rahanduskeskusena, tõuseks sellest tulu kogu Eestile. Aprillikriis ja püsivad pinged suhetes idanaabriga ei tule neile püüdlustele kasuks.

Kahjuks kohtab välismaistes majandusanalüüsides küllalt sageli arvamust, et Eesti majanduskasvu pidurdumine ja skeptilised väljavaated on osalt tingitud pingestunud vastasseisust Venemaaga, milles oleme majanduslikult päris tundlikud.

Näiteks viitab sellele Danske Banki majandusprognoos. Muidugi ei saa olla mingit kapitulatsiooni Moskva poliitilise ja majandusliku surve ees, kuid arukalt asju ajades ja vastasseisude teravnemist ise hoogustamata võiksime ELi abiga saavutada tänasest enamat. Tõdeme, et Londoni või New Yorgi linnavõimude laadis hea koostööni riigivõimuga on meil veel palju arenguruumi.

Pahatihti kipub Eesti valitsuse suhtumises pealinna argistesse majandusasjadesse jääma peale parteiline jonn, mitte aga riigimehelik suhtumine. Viimane kahetsusväärne näide tänase keskvõimu vimmast Tallinna linnavõimu suhtes on justiitsministri äsjane mõtteavaldus.

Kommenteerides Eesti tänavust langust korruptsiooni tajumise edetabelis mitme koha võrra, teatas justiitsiminister, et selles on süüdi eelkõige Tallinn, kus linnavõim toimivat läbipaistmatult ja kus olevat seega soodus pinnas korruptsiooniks. Karm üldistus nii ränga etteheitega oli ministril varnast võtta, kuigi küsimus vajaks hoopis sügavamat analüüsi.

Kindlasti ei tule valitsuse liikme sellised süüdistused kasuks Tallinna mainele laiemalt ega aita kaasa Eesti arengu jaoks nii vajalikule asjalikule koostööle riigi ja pealinna vahel. Kas head koostööd riigi ühistes huvides tuleb tõesti minna õppima välismaale? Suure potentsiaaliga ja kiiresti arenev Tallinn väärib seda kindlasti. Pealinna hea nimi, tuntus välismaal ja avarduv koostöö tulevad aga kasuks kogu Eestile.