IRLi parlamendisaadik Marko Mihkelson
esitas täna materjale, mille järgi võib Eestit mittekodanike õiguste
rikkumises süüdistanud Rene van der Lindenil olla Venemaal majanduslikke
huvisid.
IRLi parlamendisaadik Marko Mihkelson tutvustas tema käsutuses olevaid avalikke materjale Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee presidendi Rene van der Lindeni võimalikest majandushuvidest Venemaal.
Mihkelson tõi täna välja konkreetsemaid väiteid Venemaa föderaalses ja regionaalses meedias avaldatud materjalide põhjal. Nimelt on van der Linden Hollandi ettevõtte Noble House Holdingu grupi vaatlejate nõukogu esimees. Tegu oleks esimese ja suurima Euroopa standarditele vastava tööstuspargiga Venemaal, mis rajatakse Vladimiri oblastisse Sobinski rajooni. Tööstuspargi investeeringute kogumaht on umbes 8 miljardit krooni.
Van der Lindeln on oma ametlikel Venemaa visiitidel külastanud ka Vladimiri oblastit ja paika, kuhu rajatakse tööstuspark. Näiteks pani ta tööstuspargile nurgakivi. „Tõenäoliselt finantshuvisid tal selles ettevõttes pole, aga majanduslikke huvisid võib tal olla,” märkis Mihkelson.
Tegu on esimese korraga, kui Euroopa pressis neile materjalidele tähelepanu pööratakse, ütles IRLi parlamendisaadik.
Mihkelsoni sõnul ei tahtnud ta varem materjale esitada, sest vastasel juhul oleksid need „hakanud oma elu elama”, seetõttu esitas need korraga, et selgitada nende päritolu ja sisu. Materjalid pärinevad mitteametlike avalike venekeelsete allikate tõlgetest. Kasutatud on uudistekanaleid, Sobinski tehnopargi kodulehekülge jmt.
Jaroslavi oblasti kohalik leht kirjutas augusti algul van der Lindeni kohta järgmist: „Varem oli van der Linden tuntud oma teravate avalduste poolest Venemaa suunas. Viimasel ajal on ka mitmete analüütikute arvates ENPA presidendi seisukohad hakanud muutuma. Ta näitab üles heatahtlikkust ja konstruktiivset lähenemist suhetes Venemaaga. Euroopa poliitik, kes juhib Euroopa Nõukogu Parlamentaarset Assambleed, külastab aktiivselt Venemaa erinevaid regioone. Just Jaroslavi oblasti võimud loodavad, et temast saab üks regioonide huvide esindaja rahvusvahelisel areenil.”
Parlamendisaadik kirjutas juba augusti algul oma blogis van der Lindeni võimalikest majandushuvidest Venemaal, millele ENPA president hiljem teravalt reageeris. „Paraku on ta viimasel paaril aastal silma paistnud läbinähtava sümpaatiaga Venemaa suunal. Kas seda hoiakut mõjutab ka tema perekonna väidetavad majandushuvid Venemaal, seda teab ta mõistetavalt ise,” on kirjas Mihkelsoni 1. augusti blogi sissekandes.
Van der Lindeni mõjuvõimu Euroopas kirjeldades märkis Mihkelson, et tegu on nähtava persooniga, kes on pika ajalooga organisatsiooni juht.
„Ma ei taha kedagi personaalselt süüdistada,” märkis Mihkelson. Ka IRLi parlamendisaadik Andres Herkel ütles, et tegu pole süüdistusega, vaid pigem küsimuste tõstatamisega.
Mihkelson juhtis tähelepanu ka mais vastu võetud ja 1. oktoobrist jõustunud ENPA resolutsioonile, mis käsitleb huvide konflikti. Resolutsioon osutab tähelepanu euroopalikule tavale, mille järgi peaksid poliitikute huvid olema läbipaistvad ja majanduslikud huvid deklareeritud.
Rene van der Linden on korduvalt väitnud, et mittekodanikel Eestis ei ole võimalik siinsetel kohalikel valimistel hääletada. Van der Linden on väitnud ka, et Eestis sündinud kodakondsuseta isikute lastel ei ole tagatud õigus Eesti kodakondsusele.
Seotud lood
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee
(ENPA) president Rene van der Lindeni sõnul peaks Lääne-Euroopa Venemaasse
mõistvamalt suhtuma, vahendab izvestia.ru.
Marko Mihkelson kirjutas oma blogis, et
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee president Rene van der Linden ähvardas
Prantsuse politsei rakendada Mihkelsoni poolt avaldatud info
allikate leidmiseks.
Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee
valib täna Strasbourgis algaval talveistungjärgul assambleele uue presidendi ja
asepresidendid.
Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland
nõuab Euroopa Nõukogu kõrgetelt ametiisikutelt valemängu lõpetamist.
Tundlikke kliendiandmeid omavad advokaadibürood on küberkurjategijate pidevas huviorbiidis, mistõttu nõuab advokatuur, et küberturvalisus oleks tagatud kõrgeimal tasemel. Et nõuded saaksid täidetud ka päriselt ning ka töötajate teadlikkus tõstetud, on mõistlik kaasata oma ala spetsialistid, usub advokaadibüroo TARK juhtivpartner Tanel Tark.
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele