USA teadlaste uuringud toetavad teooriat,
et Alzheimeri tõvest tingitud mälukaotus võib olla üks diabeedi vorm.
Northwesterni Ülikooli teadlased on avastanud, et Alzheimeri tõbe põdevate inimeste ajus esineb toksiline valk ADDL, mis vähendab oluliselt insuliiniretseptorite arvukust neuronite membraanis, muutes neuronid insuliinile tundetuks, teatas Eesti geenikeskus.
Insuliini seondumine neuronite jätkete liitumiskohas sünapsis paiknevate insuliiniretseptoritega käivitab protsessid, mis on vajalikud närvirakkude normaalseks elutegevuseks ja mälupiltide formeerumiseks.
Töögrupi juhi neurobioloogia ja füsioloogia professori William L. Kleini sõnul häirib ADDL insuliiniretseptorite kogunemist neuronite jätketesse, kus neid vaja on. Selle asemel jäävad retseptorid rakukehasse tuuma lähedale, kus neist pole aga kasu, kuna insuliin sinna ei jõua. Kuna sünapsites on ADDL-i mõjul oluliselt vähenenud insuliiniretseptorite arv, ei toimu sünapsites enam insuliini seondumist, mille tagajärjel saab tugevalt häiritud närvirakkude elutegevus ja mälu funktsioneerimine.
Uuringutulemused viitavad võimalusele, et Alzheimeri tõbi võib olla aju insuliinitundetuse tagajärg ning toetavad uudset teooriat, mille kohaselt võib Alzheimeri tõbi olla hoopis 3. tüüpi diabeet.
Seotud lood
Praegu peavad diabeetikud oma veresuhkru
taseme mõõtmiseks mõõtma veres leiduva glükoosi taset. Aga kui ühel päeval
polekski vaja end enam torkida?
Stanfordi ülikooli arstiteaduskonnas läbi
viidud Alzheimeri tõbe põdevate haigete uuring on näidanud, et 18 erineva valgu
kindlates kontsentratsioonides veres esinemine võib seda haigust usaldusväärselt
diagnoosida.
Jalutamine või mõni muu kerge kehaline
tegevus vähendab 65-aastastel ja vanematel dementsusriski, selgub värskest
Itaalia uuringust.
Vanurid, kes ei suuda lõhnu eristada,
haigestuvad suurema tõenäosusega Alzheimeri tõppe, kui need, kes suudavad seebi
ja kaneeli lõhnal vahet teha, selgus värskest uuringust.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.