Kõvaketaste maht on kahekordistunud
keskmiselt kahe aasta jooksul. Viimasel ajal on väljendatud muret, et sellise
kasvukiiruse säilitamine pole puht füüsiliselt limiteerivate asjaolude tõttu
võimalik.
Jaapani kõvakettatootjal Hitachil on aga multimeediasõpradele meeldiv sõnum – neil õnnestus kõvakettalt andmeid lugevat mõõtepead vähendada nanomeetrites mõõdetava suuruseni, mis lubab aastaks 2011 tulla turule juba 4-terabaidise kõvakettaga, vahendas AP.
Üks terabait sisaldab 1024 gigabaiti ehk pisut enam kui miljon megabaiti. Ühele terabaidile saab salvestada miljon raamatut, 250 tundi kõrgekvaliteedilist videot või veerand miljonit muusikapala.
Hitachi otsustas pöörduda tagasi tehnoloogia juurde, mille eest said viimase Nobeli füüsikaauhinna prantslane Albert Fert ja sakslane Peter Grünberg. Kõvaketas on metallist ketas, mis on kaetud magnetiseeritava kihiga. Ketta kohal on tundlik mõõtepea, mis registreerib erinevas suunas magnetiseeritud piirkondi kõvakettal.
Kõvaketaste mahud on tõusnud, sest teadlastel on õnnestunud luua üha tundlikumaid mõõtepäid, millega on võimalik lugeda üha väiksemaks muutuvaid magnetiseeritud piirkondi. Tänavuste Nobeli laureaatide avastatud hiiglaslik magnetotakistus (GMR) võimaldas väga väikese magnetvälja muutusega põhjustada suur muutus elektriväljas, mistõttu osutuski võimalikuks väga väikeste magnetiseeritud alade tegemine.
Viimastel aastatel on aga vanad GMR-mõõtepead asendatud uut tüüpi peadega, kuid ekspertide sõnul ei ole see tee jätkusuutlik, sest füüsilised piirangud tulevad peagi ette. Hitachi nägemus on jätkata GMR-tehnoloogiaga, kuid täiustada kõvaketta loomisel kasutatavaid materjale, et saavutada parem salvestustihedus ning muuta mõõtepead oluliselt väiksemaks.
Hitachi sõnul on nad loonud maailma kõige väiksema mõõtepea, mille mõõtmed on 30 korda 50 nanomeetrit. See on umbes 2000 korda õhem kui inimese juuksekarv.
Sarnaste tehnoloogiliste lahenduste kallal töötavad juba ka teised kõvakettatootjad. Ekspertide sõnul orienteeruvad nad kõik hiljemalt aastaks 2009 ümber GMR-tehnoloogiale ning nanomõõtepeade tootmisele.
Seotud lood
Prantslane Albert Fert ja sakslane Peter
Grünberg võitsid tänavuse Nobeli füüsikaauhinna avastuse eest, mis võimaldas
muuta arvutite kõvakettad mõõtmeilt väiksemaks, ent samas mahukamaks.
Tallinna Lennujaam tahab saavutada süsinikuneutraalsuse järgmisel ja kliimaneutraalsuse 2030. aastal. Neist viimane eesmärk on Tallinna Lennujaama finantsjuhi ja juhatuse liikme Anneli Turkini sõnul ambitsioonikas ja väljakutsuv, sest kõiki tehnoloogiaid selle saavutamiseks veel olemas ei ole.