Tootmise kallinemine, toorainepuudus ja
tööjõu defitsiit laostavad väikesi ja keskmise suurusega mööblit tootvaid
firmasid, kirjutab dv.ee ajakirjanik Julia Vlassova.
Sel sügisel koondas Tarmeko 45 töötajat: 19 töötajat osaühingust Tarmeko KV ja 26 inimest aktsiaseltsist Tarmeko. Samal ajal kavatseb ettevõte juba sel sügisel tühjaks müüa kogu lao.
„Eelkõige toimus see ettevõtte reformimise tõttu,“ kommenteeris ASi Standard turundus- ja müügidirektor Priit Tamm.
Eesti metsatööstuse liidu tegevdirektori asetäitja Mart Riistop kinnitas, et Tarmeko probleemid said alguse toorme hüppelisest kallinemisest. „Alates möödunud aasta suvest kasvab männi- ja kuusepuidu hind kiiresti, kallineb aga ka ehitusmaterjal. Inglismaalt toodud toore on 35% kallim,“ rääkis Riistop.
Paljud väikesed ja keskmise suurusega mööblitootjad on tooraine kallinemisega kokku puutunud. "Toorme hind kasvab nii Soomes, Saksamaal kui Inglismaal. Männist tooted pole turul enam üldse konkurentsivõimelised, kuna männi hind on tõusnud 30%,“ rääkis pehmet mööblit tootva AS Wermo tootmisdirektor Taavo Daniel. Tema sõnul pitsitab mööblitööstusi väga teravalt ka tööjõu nappus.
Koos toorme kallinemisega vähenevad ekspordimahud. „Reeglina lahendavad ettevõtted puuduva tööjõu küsimuse. Hoiame töötajaid kinni erinevate kampaaniatega, toetame oma koostööpartnerite ümberõpet, motiveerime pidevalt … sobivaid inimesi on tööle väga raske leida,“ lisas Riistop.
„Meil on praegu umbes 300 töötajat, kuid ma ei kujuta ette, kuidas saaks tootmismahtu tõsta näiteks kaks korda,“ rääkis OÜ Bellus Furnitur juht Rolf Relander. Tema hinnangul teeb valitsus vea, kui ei kuule ettevõtjate juttu tööjõu puudusest. Seejuures puudutab töökäte nappus peatselt kõiki ettevõtjaid, eksport väheneb ja see annab juba tunda kogu majandusele.
Relander muretses kõrge inflatsiooni pärast ja ütles, et ei usu väikeettevõtete tulevikku. Ta märkis samas, et keeruka majandusolukorra tõttu tegevust lõpetada on masendav.
"Ettevõtted peavad ise riiklike mastaapidega probleeme lahendama. Suurettevõtted panevad näiteks uksed kinni ja viivad tootmise maadesse, kus on paremad tingimused,“ rääkis Relander.
Ka neil ettevõtteil, kes üldises mõttes saavad hakkama, on tööjõu probleem päevakorras. „Vineeri tootmisel läheb hästi,“ ütles ASi Antsla-Inno juhatuse liige Taimi Hallik, kelle sõnul loodab ettevõte töötajaid juurde palgata. „Me ei kavatse kedagi koondada, isegi suurendame palku möödunud aastaga võrreldes 10%.“
OÜ Resvoki jaoks on tööjõu küsimus tänases majandussituatsioonis samuti terav teema. „Kuulutasime välja konkursi töötajate leidmiseks, kuid tulemusteta. Kui me ei suuda töötajaid leida, tootmismahud vähenevad,“ ütles Resvoki juhatuse liige Mart Alapert. Varikul asuva madratsitootmise mehhaniseerimise tõttu koondas Resvok suvel viis inimest.
Standardi turundus- ja müügijuht Priit Tamm märkis, et mööblitööstuse ekspodinumbrid siiski kasvavad, kuid see tuleneb hinnatõusust. Odava tööjõu aeg mööblitööstuses on tänaseks läbi.
Seotud lood
Täna arutas Harju maakohus kahe väikefirma
nõudeid, kes soovivad Facio Ehituselt saada kätte rohkem kui 800 000 krooni
võlga.
Töötukassa maksis augustis hüvitist 339
kollektiivselt koondatud töötajale, Kreenholmi ja Nolato kõrval paistis
masskoondamisega silma ka mööblitootja Tarmeko.
Haapsalu mööblipoest Briis OÜ tellitud ligi
73 000 krooni maksev köögimööbel viis kliendi kohtusse, sest paigalduse eest
küsiti tema sõnul raha alles siis, kui kõik arved klaaritud ja mööbel
paigaldatud.
Osaühing A7 on pankrotti minemas ja varast
ei jätku klientide nõuete rahuldamiseks.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.