Haamri all kümme korda enam kodusid

Kui veel eelmise aasta alguses üritasid kohtutäiturid kolme kuu jooksul lahti saada sajast laenu tagatiseks olevast eluasemest, siis tänavu kevad-suvel püüti maha müüa juba tuhande pere kodu.

Nõuete hulk kasvab enim kiirlaenufirmadel Pankadele, kes on suve lõpu seisuga kokku kodulaenudena välja andnud üle 80 miljardi krooni, haamri alla minevate kodude arvu kasv erilist muret ei valmistanud.

Kohtutäiturite sõnul on kasvanud eelkõige väiksemate laenuandjate nõuded, kuna viimased pakkusid buumi ajal laenu sageli leebematel tingimustel kui suurpangad. "Suurenenud on just kiirlaenudega tegelevate firmade nõuete arv, kuna nemad sageli ei uuri laenu andmisel kliendi sissetulekuid," nentis Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman.

"Kui heitsin kiire pilgu ühe oma kliendi nõuetele, siis neid on praegu neli korda rohkem kui aasta tagasi," sõnas Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus. Millisest laenuandjast jutt, ta kommenteerida ei saanud.

Oktoobris on Vilippus enampakkumisele pannud kahe väikese laenuandjana teguseva ASi AmCredit kliendi korterit. Üks neist on müügis juba teist korda. Kuu ajaga langes 30ruutmeetrise korteri hind Tallinnas Pae tänaval miljoni pealt 800 000 kroonile. "Rohkem ei tahaks hinda alla lasta," nentis Vilippus.

AMCrediti tegevjuht Andrus Tinni ütles, et laenutingimused on neil siiski suurte kommertspankadega võrdsed. "Loomulikult osutub osa laene selliseks, kus on tarvis vara realiseerida, aga portfelli kvaliteet meil küll halvenenud pole," kinnitas ta. Firma kodulehel seisab, et nende sooviks on muuta igaühe jaoks reaalseks klassikaline american dream - oma kodu.

Täitur: suve algusest pole ühtegi objekti müünud Nõuete sagenemise muudab eriti probleemseks asjaolu, et viimastel kuudel on kohtutäituritel tõsiseid probleeme enampakkumisele suunatud kinnisvarast lahtisaamisega. "Suve algusest saadik pole mina maha müünud mitte ühtegi objekti. Põhjus on lihtne - spekulandid ei tea, mis turul toimub," märkis Tallinna kohtutäitur Arvi Pink.

Pink meenutas juhust, kus võlgniku kinnisvara hinnati 3,5 miljoni krooni peale, kuid esimesed ostjad saabusid alles siis, kui pärast mitmeid allahindamisi oli hind sulanud 1,5 miljonile kroonile.

Müügist saadud raha ei kata enam võlga"Selge huvi tekib alles siis, kui olen alghinda 30-40 protsenti alandanud," ütles ka Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets. Ta lisas, et kui hindade alanemine jätkub, sagenevad juhtumid, kus võlgnikult tuleb hakata nõudma lisatagatist.

Müükide venimine võib ka kohtutäitur Vilippuse sõnul viia selleni, et pärast tugevalt alla hinnatud kinnisvara müüki tuleb võlgnikul jätkata kohtuteed ja vastutada oma üles jäänud võla eest ka kogu oma ülejäänud varaga alates palgast.

Müügiraskused on tekkinud just viimasel poolel aastal.

Sampo Panga juhi Aivar Rehe sõnul tuleb pankadel ja teistel turuosalistel elada üks kuu korraga ja kasutada maksimaalselt kliendisuhete relvastust. "Kiireid ja standardseid lahendusi ei saa võlgnike puhul rakendada, peab rohkem neile vastu tulema," sõnas Rehe.

Pank vaadaku ise, kuis raha tagasi saabÜks sundmüüki pandud Tallinna korteri omanikke Andrei Tšerbenko ise oma korteris Nelgi tänaval ammu ei elagi ega maksa laenumakseid, võlgu on tema eest jäänud eksnaine.

Männikul Nelgi 30a kortermaja on kunagi olnud uhke eriprojektiga korruselamu, kuid nüüd vajub tema räämas nägu üldisse fooni, ümberringi laiutavate hallide korrusmajade vahele. Andrei korteri kellanupp ust ei ava. Maja ees istuvad prügikasti kõrval kolm prouat, kes tunnevad perekonda hästi.

"Oi, aga Andrei ei ela siin enam ammu, ikka mitu aastat," teatab üks jutukam. "Seal elab tema endine naine. Andreil on uus perekond, kodu, väike laps. Kuid endine naine on siin ühistule ka võlgu, vist 11 000 krooni. Noor naine, ei tea, miks tööl ei käi, laps on ka vanaema hoolde antud."

Naabrinaine näitab Andrei korteri aknaid teisel korrusel, ühetoalise 32ruutmeetrise korteri kahele aknale on just uued plastikraamid pandud. Hansapangale on Andrei võlgu 260 000 krooni ja korter on müüki pandud 600 000kroonise alghinnaga.