• OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,32%5 992,24
  • DOW 300,57%43 977,65
  • Nasdaq −0,08%19 253,58
  • FTSE 100−0,79%8 076,14
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,74
  • OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,32%5 992,24
  • DOW 300,57%43 977,65
  • Nasdaq −0,08%19 253,58
  • FTSE 100−0,79%8 076,14
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,74
  • 23.10.07, 13:33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ookean neelab Bangkoki

Suur osa maailma rahvastikust elab rannikul suurlinnades. Kliima soojenemine tõstab merepinna taset ning toob eeldatavalt neile linnadele kaasa palju probleeme. Üks ohustatumaid suurlinnu on Tai pealinn Bangkok.
„Kui Bangkok jääb vee alla, peatub siin riigis kõik,” ütles valitsusametnik Smith Dharmasaroja. „Meil pole aega, et pealinn 15-20 aasta jooksul teise kohta üle viia. Ja vahel tundub mulle, et oleme juba praegu hiljaks jäänud.”
Bangkoki tulevik ei tundu tõesti just kuigi helge. „Linn on keskmiselt meeter-kaks merepinnast kõrgemal, kohati isegi madalamal. Meri tõuseb aga umbes paar millimeetrit aastas,” selgitas Bangkoki olukorra analüüsimisega tegelev okeanograaf Anond Snidvongs.
Asi poleks veel nii hull, kui linn oleks ehitatud kõvadele aluspõhjakivimitele. Paraku on selle asemel pehme savi. Üle kümne miljoni inimesega metropol vajab aga hädasti vett ning seetõttu tarbitakse Bangkoki aluste veelademete varusid kiiremini, kui need taastuda jõuavad. Tulemuseks on aga savika pinnase kompaktsioon ehk aeglane kokkuvajumine. Selle tulemusena vajub linn umbes 10 sentimeetrit igal aastal, vahendas CNN.
Kõik on nõus, et Bangkokil seisavad ees rasked ajad, kuid arutelu käib veel peamiselt selle üle, millal asi päris tõsiseks läheb. Anondi sõnul pole otsene vee alla jäämine hetkel veel päevakorras. Smith temaga siiski ei nõustu.
„Kõik teed ja ehitised, mis pole rajatud spetsiaalsetele vaialustele, vajuvad,” ütles Smith. „Arvutused näitavad, et praeguse maapinna vajumis- ja merepinna tõusu tempo juures jääb Bangkok 15-20 aasta pärast vee alla.”
225 aasta eest rajatud Bangkok oli kunagi tuntud Idamaade Veneetsia nime all. Linn rajati Chao Phraya jõe soisele lammile. Alates 1950. aastaist on aga osalt rahvusvaheliste arendajate soovitusel enamik linna kanaleist kinni aetud, et teha ruumi teedele ja võidelda malaaria vastu. See on aga mõjunud hävitavalt kuivendussüsteemile, mistõttu on suurenenud igal aastal linna tabava mussooni tekitatud üleujutuste laastamistöö.
„Bangkok on ilmselt ainus linn maailmas, kus paat ja auto on korraga liiklusõnnetusse sattunud,” ütles Smith, viidates Bangkoki teedele, mida mööda kohalikud mussooni ajal sageli paatidega sõidavad.
Varem Tai meteoroloogiateenistuse juhina töötanud Smith hoiatas peagi Tai edelaosa tabada võiva tsunami eest, kuid tema prohvetlikele sõnadele ei pööratud toona erilist tähelepanu. Nüüd üritab ta veenda valitsust rajama hiiglaslikku tammidesüsteemi, et takistada maailmamerel Bangkoki üleujutamist. Tammid algaksid mõlemalt Chao Phraya suudme kaldalt ning eraldaks linna merest.
Anondi sõnul pole siin ühte ainuõiget lahendust. Analüüsida tuleb mitmeid erinevaid variante. Nende hulgas vee äravoolukanalid ning ajutised liigvee ärajuhtimise reservuaarid, mida olevat soovitanud Tai kuningas isiklikult. Kui aga meretase tõesti tõuseb nii kõrgele, et ulatub Bangkokki üle ujutama, pole neist lahendustest kuigi palju kasu. Merd paraku ei saa kuskile ära juhtida või minema pumbata.
„Igal juhul on selge, et tegutsema peame hakkama kohe,” ütles Anond.
Mitmel pool on inimesed omaalgatuslikult juba sunnitud tegutsema. Khun Samut Chin on väike kogukond paarikümne kilomeetri kaugusel Bangkoki kesklinnast. Viis buda munka koos kohalike elanikega peavad lootusetuna näivat võitlust pealetungiva mere vastu. Nad rajavad merekaldale pinnasest tamme ning istutavad neile mangroovipõõsaid, et takistada merelainete läbiviidava rannaerosiooni edasitungimist.
Edulootused tunduvad ahtad. Meri on viimastel aastakümnetel hoogsalt peale tunginud, eriti pärast suure osa kunagi nii võimsa mangroovitihniku hävimist. Umbes kolmandik küla elanikkonnast on juba olnud sunnitud lahkuma. Mudasest merest paistavad veepaak ja kõrgepinge elektrimast, mida algselt kindlasti merre ei rajatud.
Kloostri maadest on alles veel vaid kümnendik. Hoone seinu uhuvad regulaarselt merelained ning põrand tuli pealetungiva vee tõttu ligi meetri võrra kõrgemale tõsta. „Olen 45-aastane ning nii palju, kui ma mäletan, on meri kogu aeg peale tunginud,” ütles külas elav krevetipüüdja Rakiet Phinlaphak pilku mere poole heites.

Seotud lood

Uudised
  • 23.10.07, 18:24
Vaikses ookeanis seilab prügisaar
Vaikses ookeanis, kusagil San Francisco ja Havai saarte vahel, seilab tohutu hunnik prügi.
Uudised
  • 28.10.07, 19:52
Nädala tipp-10
Sel nädalal Novaatori kümme enimloetud artiklit:
Uudised
  • 22.10.07, 19:36
Tõusev merevesi ähvardab suurlinnu
Umbes kümnendik maailma rahvastikust elab ookeaniäärsetel madalikel linnades, millele kliima soojenemise tagajärjel tekkinud merepinna taseme tõus rohkelt probleeme võib põhjustada.
  • ST
Sisuturundus
  • 06.11.24, 13:18
Kuidas looduslik abivahend aitas mul sõltuvusprobleemiga toime tulla?
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele