Innovatsioon – ettevõtja viis tüüpviga

Kõik teavad, mida oleks vaja tõeliselt innovaatiline olemiseks. Luua uusi tooteid või teenuseid. Julgustada oma alluvaid riskeerima. Luua töötajatele head tingimused uute ideede väljamõtlemiseks ja teostamiseks. Nii teevad maailma innovaatilisimad ettevõtted. Teadmisest üksi ei piisa. Vaja on jõuda tegudeni, kirjutas Business Week.

Me kõik teame, mida peaks tegema, et välja näha tugev, sale ja treenitud. Väga raske on aga sundida ennast pidevalt treenima ning tervislikult toituma. Innovatsiooniga on sama lugu. Paljud ettevõtted kipuvad kordama samu vigu, mistõttu innovaatiline tegevus tihtipeale takerdub.

1. Takerdumine algusfaasi

„Kui korraldame rohkem ajurünnakuid-koosolekuid, oleme innovaatilisemad.”

Enamiku ettevõtete jaoks jääb sellisest ühekülgsest lähenemisest väheks. Tihtipeale ei raatsita kulutada aega põhjalikumale arendustegevusele ning teaduslikele uuringutele, lootuses jõuda kiiremini ning odavamalt tulemuste ning kasumiteni. Edukad ettevõtted, nagu näiteks Procter Gamble, kasutavad arendustegevuses paljusid erinevaid meetodeid ning erinevate ekspertide ning spetsialistide abi. Nii saadakse teada mitte ainult seda, millised meetodid töötavad, vaid ka seda, millised töötavad just nende ettevõtte puhul kõige paremini.

2. Üksikute karismaatiliste eeskujude idealiseerimine

„Steve Jobs on nii lahe. Me peaksime kah tema moodi olema.”

Innovatsiooni teemal arutledes on raske mainimata jätta suurte visionääride Steve Jobsi või Richard Bransoni nimesid. Kindlasti saab Apple’ist ja Virginist palju huvitavaid lugusid rääkida, kuid valdav enamus ettevõtetest ei saa jääda lootma sarnastele ärigeeniustest juhtidele. Hakkama tuleb saada sellega, mis on olemas, ning võtta sellest parim.

3. Teiste ettevõtete töömeetodite oskamatu ülevõtmine

„Procter Gamble kasutab „Connect and Develop” strateegiat, me peaksime samamoodi tegema.”

Teiste firmade meetodite ülevõtmine võib olla ühtaegu tulus ja ohtlik. Procter Gamble „Connect and Develop” (võta ühendust ja arenda) strateegia, mille käigus firma teeb koostööd eraettevõtjate, teadlaste ja tarbijatega lootuses nende häid ideid rakendada, on viimasel ajal palju tähelepanu pälvinud. Sellised strateegiad on kahtlemata palju kasulikumad kui üksikutele karismaatilistele visionääridele lootma jäämine. Aga – selline meetod töötab hästi eelkõige selle firma jaoks, millele ta on spetsiaalselt välja töötatud. "Connect and Develop" on Procter Gamble joks suurepärane strateegia just seetõttu, et ettevõte on see, mis ta on, oma struktuurse ülesehituse ning tootegruppidega. Et see strateegia töötab hästi neil, ei tähenda, et see kindlasti töötab ka kõigil teistel. Ebasobivate meetodite kasutamine on saanud hukatuslikuks juba nii mõnelegi innovatsiooniprogrammile.

4. Eneseusu kaotamine

„Meie inimesed lihtsalt pole piisavalt loovad.”

Teistesse ettevõtetesse õppereisile saadetud innovatsiooni planeerimise töörühmad võivad tihtipeale naasta lootusetuse ning pettumusega, tundes, et see kõik on liiga keeruline ning nende enda ettevõtte probleemid on ületamatud. Võib aga juhtuda, et inspiratsiooni otsitakse valest kohast. Nagu juba öeldud, ei pruugi teiste ettevõtete edukad meetodid kohanduda kõigile firmadele. Mõnikord tuleb ideid otsida just seestpoolt. Leia üles edukad lahendused oma ettevõtte minevikust. Mõista, kuidas nendeni jõuti, ning seejärel mõtle välja, kuidas endist edu korrata.

5. Pealiskaudsete muudatustega leppimine

„Värviks lihtsalt seinad lillaks.”

Vahest on kõige masendavam see, kui firmad loobuvad põhjalikest struktuursetest uuendustest ning piirduvad pisimuudatustega, lootes seeläbi ettevõtet innovaatilisemaks ja edukamaks muuta. Üks ettevõte külastas mitmeid edukaid Silicon Valley firmasid ning märkas, et paljude iidolfirmade kontorite seinad olid värvitud lillaks või kollaseks. Uurimisrühm läks tagasi ja värvis ka oma kontori seinad lillaks ja kollaseks, lootes sellega innovaatilist tegevust hoogustada. Võib-olla mõjutab värv tõepoolest käitumist ning töökeskkonnal on mõttetegevusele kahtlemata tugev mõju, kuid enamasti sellistest muudatustest ettevõtte tööpõhimõtete muutmiseks ei piisa.

Mängureeglid on muutumas

Innovatsiooniteema on nüüd mõned aastad õhus olnud ning esimesed lõikused tehtud. Hakkab selguma, mida innovatsioon endast tegelikult kujutab. Mõned ettevõtted, nagu näiteks General Electrics, lõid paar kiiret hitt-toodet, korjasid kokku kergelt saadutud kasumi ning liikusid järgmise asja juurde. Teised ettevõtted, nagu näiteks Ford, rääkisid pikalt ja laialt innovatsioonist, kuid tegelikult jätkasid sellesamaga, millega nad kogu aeg tegelenud on.

Oma innovatsiooni-investeeringutelt lõikavad suurimat kasumit aga ettevõtted, millest hetkel ei pruugigi midagi kuulda olla. Avalikkuse silmist varjul olles teevad ettevõtted nagu Hewlett-Packard tõsist uurimistööd ning viivad läbi pikaajalisi põhjalikke muutusi, mida on vaja innovaatiliseks turuliidriks saamiseks. Nad näevad, et innovatsioon ei ole midagi salapärast ja saavutamatut. Tasapisi hakkab selgima, millised ettevõtted on uuendused ja arendustegevuse tõsiselt käsile võtnud ning millised väidavad end innovatsiooniga tegelevat vaid selleks, et popim välja näha.