Tänasel tööandjate keskliidu,
rahandusministeeriumi ja ametiühingute keskliidu kohtumisel avaldas tööandjate
juht Tarmo Kriis, et riigiametnike palgatõus võiks olla mõeldav vaid ametnike
arvu vähendamise korral.
"Kuna paljudes ministeeriumides on vähemalt 20 000kroonine kuupalk muutunud tavapäraseks, siis kõlas mitmeid arvamusi nii ametiühingute kui tööandjate esindajate poolt, et edasine palgatõus saab toimuda ainult ametnike arvu vähenemisega kooskõlas," kommenteeris Kriis kohtumist.
Kohtumise kokku kutsunud rahandusminister Ivari Padar nentis, et riigil ei ole plaanis täies mahus palgata 2500 uut töötajat, nagu varem öeldud. Tegelikkuses plaanitakse uusi kohti luua kolmandiku väljakäidud arvust, teised kaks kolmandikku on vakantsed kohad, mis järgmisel aastal loodetakse täita.
„Potentsiaalsed uued töökohad jagunevad kaheks. Osa uusi inimesi värvatakse vanglasüsteemi. Meie vana laagersüsteem peab hävima. Me peame muudatused ära tegema. Teine valdkond on riigikaitse, kuhu on kavas palgalisi sõjaväelasi juurde võtta,“ märkis rahandusminister.
Seotud lood
Rahandusminister Ivari Padar ütles täna
pärast kohtumist tööandjate ja ametiühingute esindajatega, et ministeeriumidest
makstakse erasektorist paremat palka vaid justiitsministeeriumis.
Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Harri
Taliga leiab, et riigiametnike palgasüsteem vajaks hädasti muutmist, kuna
praegune viis palka maksta on ajale jalgu jäänud.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.