Eelarvete ilustamise aegu

Peaministri nõunik Kalev Kukk kirjutab 23. oktoobri Äripäevas, et tänavune lisaeelarve ei söö sentigi järgmise aasta säästudest. Selle arvamusega ei ole kuidagi võimalik nõustuda. Peamine vastuväide sellele, et tänavusse lisaeelarvesse on kirjutatud sisse kulusid, mis järgmise aasta eelarvekavasse ei mahtunud, on see, et samamoodi talitas ka eelmine valitsus ja et alati on miljardid üle kandunud. Seda kinnitatakse artiklis ka arvudes: kui 2006. aastasse kandus kulusid 5,8 mld kr, siis 2007. aastasse 6,9 mld kr.

Toodud vastuväide on kohatu, sest ka tänavuse ehk 2007. a põhieelarve planeeritud kuludest kandub tõenäoliselt 2008. aastasse samas suurusjärgus miljardeid - eelkõige seetõttu, et eelarve maht on suurem kui aasta varem. Ja ka ebapiisava suutlikkuse tõttu kasutada ELi struktuurivahendeid. Tänavuses põhieelarves on investeeringuid, mida ei jõuta täismahus ära kasutada ja mis kanduvad edasi.

Jutt on aga nendest lisaeelarvesse planeeritud kuludest, mis peavad sisalduma 2008. a eelarvekavas. Valitsusel on just nagu kaks eelarvet: üks on suure ja "ajaloolise" ülejäägi näitamiseks, teine ehk 2007. a lisaeelarve aga koht, kuhu on pandud kulud, mis põhieelarvesse ei mahu.

Miks näidatakse tänavuses lisaeelarves 2008. aastaks kavandatavaid investeeringuid, ministeeriumide järgmise aasta tegevuskuludele lisavahendeid ja täiendavaid summasid palkade suurendamiseks? Miljardite ülekandumine tänavusse aastasse ei ole riske kaasa toonud, sest eelmise aasta väga konservatiivse prognoosi järgi tehtud tänavune eelarve laekub miljarditega üle. Sama ei saa aga öelda järgmise aasta kohta, küsitav on isegi prognoositud tulude täismahus laekumine.

2007. a lisaeelarve seletuskirjast nähtub, et nt haridusministeeriumile on eraldatud 17 mln krooni vahendeid, mis võimaldavad 2008. a maksta arst-residentidele 112kroonist tunnipalka. Välisministeeriumile eraldatud 20 mln krooni Pekingi saatkonna kulude kohta on kirjas, et praeguseks on arhitektuurikonkursid välja kuulutatud ja aasta lõpus on kavas alustada ehitustöödega. Sotsiaalministeeriumile eraldatud 51,9 mln krooni kohta ütleb seletuskiri sõnaselgelt, et need vahendid on kavas suunata kiirabitöötajate 2008. a palgakuludeks.

Tartu Ülikooli keemiahoone seadmete soetamiseks eraldati lisaeelarves 100 mln krooni olukorras, kus praegu on valmis vaid hoone projekt. Pärast lisaeelarve jõustumist jääks eraldatud vahendite kasutamiseks 2-3 nädalat. Hinnanguliselt on lisaeelarves 1,2 mld krooni kulusid, mis peaksid kajastuma järgmise aasta eelarves.

Peaministri nõunikule tuginedes tähendab Eesti Panga ja rahandusministeeriumi prognooside erinevus riigieelarve tulude vähenemist 1 mld krooni võrra. Pigem võib vahe osutuda suuremaks. Arvestades sellele juurde lisaeelarvesse viidud kulud, kahaneb ülejääk tähtsusetuks. Seadmata kahtluse alla prognoose teinud institutsioonide professionaalsust, on Eesti Panga prognoos täpsem juba ainuüksi seetõttu, et see on hilisem.

Raske on mõista Kalev Kuke kinnitust, et ainus tee saavutada piisavat ülejääki on ELi toetusrahade kõrvalepanek. Kulude kärpimise võimalusi leiab iga minis-teeriumi valitsemisalast.

Eelarve kasvab järgmisel aastal veerandi võrra ning pigem on küsitav, kas ministeeriumid suudavad lisanduvaid vahendeid tulemuslikult ära kasutada. ELi fondidest saadavate vahendite planeerimine ja kasutamine on keerukas, aega ja ressursse nõudev. Hoopis lihtsam on lisamiljardid palgarahana laiali jagada.