Briti majandusteadlane Philippe Legrain
leiab, et Lissaboni strateegia on määratud läbi kukkuma, kuna see meenutab
nõukogudeaegset viisaastaku plaani.
„On ilmselge, et Lissaboni strateegias seatud eesmärke ei ole võimalik 2010. aastaks täita. See on nagu nõukogudeaegne viisaastakuplaan. Pole siis imet et see läbi kukub,“ rääkis Legrain Tallinnas toimuval Balti Arengufoorumil.
Tema sõnul on paindlikuma ja innovaatilisema majanduse arenguks vaja teistmoodi algatusi. „Ei saa nii, nagu rääkis teie peaminister Andrus Ansip. Tal on siiski mõnevõrra nõukogude mentaliteet. On kummaline rääkida „Öelge, kui palju peame tootlikkust tõstma, ja me teeme selle ära.“,“ märkis Legrain, kelle sõnul ei ole eesmärk lihtsalt number, vaid laiem areng.
Hea arengu näitena tõi Legrain välja USA Silicon Valley, kus ei ole plaani, on hulk ettevõtteid ja ärimehed ajavad ise asju. Majandusteadlase sõnul on Ränioru üks edu põhjusi see, et sinna on kogunenud inimesi väga paljudest maailma paikadest.
Legraini hinnangul on edukaks tegevuseks vaja erinevaid vaatenurki. „Kui ühe laua taga üritavad probleemile lahendust leida kümme sarnase taustaga inimest, siis võiks selle laua taga samahästi olla ka vaid üks. Lisa annaks aga see, kui need kümme inimest oleksid erineva taustaga. Siis on oodata häid ideid,“ märkis ta.
Seetõttu toetabki Legrain tõsihingeliselt immigratsiooni, soovitades kõikidel Läänemere riikidel olla võimalikult avatud, et just enda juurde meelitada andekaid noori. Selleks peaksid ettevõtted uutesse tulijatesse väga hästi suhtuma, neid korralikult motiveerima, riik aga peaks omalt poolt hoidma maksukoormuse mõistlikul tasemel.
Lisaks välismaalastele soovitab Londoni majandusteadlane keskenduda ka sellele, et tuua riiki tagasi inimesed, kes on läinud mujale tööle. Parima näitena Eesti ühiskonnas tõi ta välja president Toomas Hendrik Ilvese, kes on ise suurepärane isik, kuid kes ühtlasi on Eestile toonud ka palju häid kontakte.
Seotud lood
Harvadi Ärikooli majandusdoktor Christian
Ketels ütles oma sõnavõtus Balti Arengufoorumil, et me ei peaks uskuma, et
Euroopa Liit lahendab meie probleemid, me peame seda ise tegema.
Eesti kaotab Schengeniga liitudes kontrolli
maismaa-ja merepiiril 20-21. detsembri vahelisel ööl kell 00.00. Õhupiirid
jäävad aga mõneks ajaks veel kehtima ning kaotatakse koos kellakeeramisega 28.
märtsil 2008.
Akadeemia Nord professor Ivar Raig
ütles, et iirlaste "ei" Euroopa Liidu Lissaboni lepingule tekitas
Euroopas paraja segaduse ja vastakaid arvamusi, kuid kritiseerimise asemel
tuleks Iirimaad võtta kui Euroopa majanduse ja demokraatia lipulaeva, eeskuju,
mis väärib tunnustust.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?