Turvakontserni G4S Eesti töötajad andsid
tänavu kümne kuu jooksul politseile õiguskorra rikkujaid üle 6762 korral, 70
protsendil juhtudest ehk 4618 korral oli tegemist poevarguselt tabatutega.
Mullu samal perioodil andsid G4Si turvatöötajad poevargaid politseile üle 3096 korral. Poevargustelt tabatute arv on aastaga seega suurenenud 33 protsendi võrra.
G4S sõnul suurenes poevarguste arv sel aastal hüppeliselt pärast märtsis kehtima hakanud karistusseadustiku muudatust, millega dekriminaliseeriti alla tuhande krooni väärtuses sooritatud korduvad vargused, mis sellest ajast alates lähevad kirja väärtegudena.
„Kui jaanuaris ja veebruaris andsid G4Si turvatöötajad politseile üle keskmiselt 10 poevarast päevas, siis märtsist oktoobrini oli päeva keskmine politseile üle antud poevaraste arv 16,“ teatas G4S avalike suhete direktor Andres Lember pressiteates.
G4S valvab enamikku Eesti suurematest kaubanduskeskustest
Muude korrarikkumiste tõttu andsid turvakontserni G4S Eesti töötajad üheksa kuu jooksul politseile üle 2144 inimest. Seda on 172 võrra rohkem kui mullu samal perioodil.
AS G4S Eesti kuulub rahvusvahelisse turvateenuseid ostutavasse kontserni Group 4 Securicor. Kontserni 2006. aasta kogukäive oli 108 miljardit Eesti krooni, selle tütarettevõtetes rohkem kui 110 maailma riigis töötab kokku üle 500 000 inimese.
Seotud lood
Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti
Vaheri hinnangul tuleb üle vaadata karistusseadustiku muudatused, mille järgi ka
korduv kuni 1000-kroonine vargus pole enam kriminaalkuritegu, vaid rahatrahvi
või arestiga karistatav väärtegu.
Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevdirektor Kaupo Kuusik rääkis, et pöördumise
mõte oli leida seaduslik võimalus, kuidas juriidiliselt korrektselt ohjeldada
poevargaid.
Justiitsminister Rein Lang ütles
aripaev.ee-le, et temal ega justiitsministeeriumil ei ole kohe kindlasti plaanis
teha valitsusele ettepanekut 15. märtsil karistusseadustikus kehtima hakanud
seadusmuudatuse tühistamiseks.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.