Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevdirektor Kaupo Kuusik rääkis, et pöördumise
mõte oli leida seaduslik võimalus, kuidas juriidiliselt korrektselt ohjeldada
poevargaid.
Lisaks karistusseadustiku muutuse ennistamisele pakkus Kuusik välja, et poed võiksid teada elektroonilise järelevalvega vanglast vabanenute kohta infot. Viimane on Kuusiku sõnul vajalik, kuna elektroonilise järelevalve alusel vabanenud on tihti just vargad ja turvamehed saaksid neid poodi sisenedes paremini jälgida.
Võrreldes enne märtsi 2007 varastati tegevdirektori sõnul väiksema maksumusega asju, nüüd jäävad varastatud asjade hinnad just täpselt alla 1000 krooni.
Väärteo korras karistamise miinuseks toob Kuusik: "Nad ei maksa ju trahve ja neist ei jää kriminaalregistritesse märget."
Riigil on Kuusiku arvates muidugi kasulikum väärteomenetlust läbi viia, sest see on odavam kui kriminaalmenetlus.
Justiitsministri väite peale, et ta ei tee kindlasti valitsusele ettepanekut seadusmuudatust tühistada, ütles Kuusik: "Ilmselt peame me häält tugevdama. Eelkõige määrab ikkagi ühiskond, millised peaksid olema seal kehtivad seadused." Ta lisas rahulikult, et loodetavasti mõtleb härra minister selles küsimuses veel järele.
Kuusiku arvates oleks ideaalne, kui poed sarnaselt eraisikutele saaksid taotleda lähenemiskeeldu isikutele, kes on korduvalt vargusega vahele jäänud või muidu süstemaatiliselt poe territooriumil avalikku korda rikkunud. "Kauplused maksaksid kinni kohtuvaidlused," ütles Kuusik lähenemiskeelu rakendamisest, aga praegu maksab iga maksumaksja kinni pisivaraste väärteomenetlused.
AS A-Selveri juhataja Ain Taube ütles väga lühidalt, et tema pooldab igati kaupmeeste liidu ja turvaettevõtete liidu sise- ja justiitsministrile pöördumist. Taube viibis ka ise pöördumise koostamise juures.
Tema sõnul ei ole statistikat, kui suure protsendi käibest moodustavad vargused, kuid arvult on pisivargused pärast 2007 märtsi Karistusseadustiku muudatust suurenenud küll. "Pisivargad tunnevad karistamatust," on Taube seisukoht.
Seotud lood
Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti
Vaheri hinnangul tuleb üle vaadata karistusseadustiku muudatused, mille järgi ka
korduv kuni 1000-kroonine vargus pole enam kriminaalkuritegu, vaid rahatrahvi
või arestiga karistatav väärtegu.
Eile edastasid Kaupmeeste Liit (EKL) ja
Eesti Turvaettevõtete Liit (ETEL) sise- ja justiitsministrile pöördumise, milles
nõutakse kevadel muutunud Karistusseadustiku ennistamist.
Justiitsminister Rein Lang kavatseb esitada
parlamendile seaduse eelnõu, mis lubab jõhkramaid kurjategijaid hoida vangis ka
pärast kohtus mõistetud karistusaja ärakandmist.
Justiitsminister Rein Lang ütles
aripaev.ee-le, et temal ega justiitsministeeriumil ei ole kohe kindlasti plaanis
teha valitsusele ettepanekut 15. märtsil karistusseadustikus kehtima hakanud
seadusmuudatuse tühistamiseks.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.