Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti
Vaheri hinnangul tuleb üle vaadata karistusseadustiku muudatused, mille järgi ka
korduv kuni 1000-kroonine vargus pole enam kriminaalkuritegu, vaid rahatrahvi
või arestiga karistatav väärtegu.
„Näib, et enne valimisi vastuvõetud seadusmuudatused olid tehtud kiirustades ja nende mõju ühiskonnale ei arvestatud piisavalt. Tänaseks on selline karistuspoliitika liberaliseerimine loonud olukorra, millega on raske leppida,“ sõnas Vaher avaldatud pressiteates.
Tema sõnul ei ole õige rääkida menetluste kiirusest ja ökonoomsusest, kui seadusmuudatuse tõttu tekitatakse endisest rohkem kahju, sest õigusrikkujad on muutnud jultunumaks ja nõrgeneb ühiskonna turvatunne, kuna tänavu 15.märtsil jõustunud muudatus on varavastaste süütegude arvu märgatavalt suurendanud.
Vaher juhtis tähelepanu ka asjaolule, et karistusseadustiku muudatuste jõustumisega on tekkinud juurde probleeme, näiteks on mõned kohtud hakanud tõlgendama seadust selliselt, et pisivarguste dekriminaliseerimise tõttu on võimalik vabastada ka need süüdimõistetud, kes istuvad selliste varguste eest oma aega.
Vaher kavatseb tõstatada nimetatud teema õiguskomisjoni istungil ja kutsuda kokku erinevate osapoolte esindajad. Ta kavatseb teemat käsitleda ka järgmisel neljapäeval toimuval õiguskomisjoni kohtumisel Politseiameti juhtkonnaga.
„Loodan, et jõuame asjatundliku arutelu käigus lahenduseni, mis kõrvaldab need kitsaskohad,“ lisas Vaher.
Seotud lood
Riigikogu lõpetas õiguskomisjoni algatatud
karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu esimese lugemise. Eelnõu eesmärgiks
on muuta süstemaatiline pisivargus kuriteoks.
Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevdirektor Kaupo Kuusik rääkis, et pöördumise
mõte oli leida seaduslik võimalus, kuidas juriidiliselt korrektselt ohjeldada
poevargaid.
Turvakontserni G4S Eesti töötajad andsid
tänavu kümne kuu jooksul politseile õiguskorra rikkujaid üle 6762 korral, 70
protsendil juhtudest ehk 4618 korral oli tegemist poevarguselt tabatutega.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.