Firma ei saa valemiga mõõta kas töötaja koolitamine tasus rahaliselt pikemas perspektiivis ära või mitte. Kehva tulemuse korral on raske jõuda veendumusele - oli nüüd koolitaja kehv või ei viitsi õpetatud töötaja hiljem tööd teha.
Koolitusi tellivad ettevõtted ei pane rõhku formaalsele saadud oskuste hindamisele. Enamasti ei nõuta kinnitust õpitu selgekssaamisest kirjaliku või suulise testi läbi. Firmasiseste koolituste puhul jagatakse tavaliselt esmamuljeid juhile.
ASi Tallinna Kaubamaja personalijuhi Anu Pressi sõnul annavad koolitustel osalenud tekkinud emotsioonidest ja ka võimalikest probleemidest teada otsesele ülemusele.
Anu Press ei tunne muret, et ettevõttes pole kindlat koolituse edukuse hindamise metoodikat. "Lisaks hetkeemotsioonidele kajastub toimunud õppe mõju töötaja tulevases töös. See on parem viis koolituse vajalikkusest infot saada, kui mõelda välja keerulisi hindamismeetodeid, mis ei pruugi toimida," selgitab ta.
Keerulisi hindamismeetodeid pole välja töötatud ka ASis Estonian Air. Ettevõtte personalidirektori Hels Mikkali sõnul selgub toimunud koolituse positiivne mõju töö käigus ning töötulemustest on näha, kas tehtud kulutused töötajate harimisele on ennast õigustanud või mitte. "Kindlat metoodikat pole välja töötatud - kord küsitakse töötajalt koolituse kohta tagasisidet suuliselt, kord kirjalikult."
Erandiks on lendav personal - neil on ikkagi väga spetsiifiline koolitussüsteem ning siinkohal lihtsalt ei saa töötajat kontrollimata ametikohuseid täitma lubada - tuleb konkreetsem tagasiside vorm leida.
Aga loomulikult ei suhtuta ka teiste töötajate koolitusse kui lihtsalt mingisse ajaveetmise viisi. Alati küsitakse koolitusel käinud tööliste arvamust, mille põhjal saab hinnata, kas treening oli asjalik või mitte. Kõigi koolitusel osalenute arvamuste põhjal saab hinnata koolituse kvaliteeti, saab pildi, kas õppeprotsess oli kehv või hoopis mõni töötaja vähemotiveeritud.
ASis Viru Keemia Grupp ei pöörata lühikeste, kaks-kolm päeva kestvate koolituste tagasisidele eriti rõhku.
"Niikuinii ei suuda üks inimene nii lühikese aja jooksul mõjutada oluliselt kogu personali, seega on põhirõhk ikkagi töötaja üldisel silmaringi laiendamisel," ütleb Viru Keemia Grupi haldusjuht Margus Kottise.
Hoopis põhjalikumalt tuntakse huvi, kui keegi personalist läheb treeningule, mis on mahukamate õppetundidega või kestab pikema perioodi - sellised moodulkursused on ka olulisemad ettevõttele. Töötaja toimetulekust taolistel koolitusel saadakse enamasti infot otse koolitajaga suheldes.
Kottise sõnul ei saa tagasisidet alati ainsa tõena võtta. Mõnes situatsioonis on tulemus hõlpsasti mõõdetav, teises mitte. Oskustööliste puhul on õppe tulemuslikkust kohe näha - kas keevitaja oskab pärast täiendkursust paremini keevitada või mitte.
Iga koolitaja eesmärk on viia läbi informatiivne ja arendav õppeprotsess, kuna sellest sõltub järgnevate koolituste populaarsus ning rahulolu tehtud tööga. ASi Invicta juhatuse liige ja kogemustega koolitaja Harry Käärik tunnistab, et Invictas formaalset koolituse õnnestumise või ebaõnnestumise hindamist enamasti ei toimu. Tagasisidet saab pigem sisetunde järgi.
Formaalse hindamise tulemus võib osutuda subjektiivseks ning tekib küsimus, kas sellisel resultaadil üldse mõtet on. Treeningu kasulikkusest annab paremini teavet õppijate reaktsioon ja huvitatus teemast koolituse kestel. "Kui treenitavate emotsioonid on kõrged - seda näitab aplaus viimasel treeningul või pidev küsimuste esitamine treeningprotsessi kestel -," võib olla kindel, et tehtud sai korralik töö, selgitab Käärik.
Käärik mainib veel, et tagasiside võib jõuda koolitajani ka samast firmast tulevatelt järgmistelt gruppidelt, sest kui otse treenerile ei taheta muljeid jagada, siis kolleegidele räägitakse ikka kõigest üksikasjalikumalt.
Treeningu kvaliteeti tõstab kindlasti ka meeldiv koolituskeskkond ning pausidel pakutavad söögid-joogid ja mitteametlik suhtlustoon. Kui osalejalt küsida arvamust koolituse kohta kohe peale toimumist, võib tegu olla emotsiooniga. Samas hiljem pole sellega kellelegi enam aega tegeleda.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.