Eesti Panga asepresident Andres Suti sõnul
võib näha märke palgakasvu trendi murdumisest, näiteks on aeglustunud
sotsiaalmaksu laekumine.
Eesti Panga asepresident Andres Sutt andis täna, 14. novembril ettevõtjatele ülevaate Eesti majanduse ja ettevõtluse hetkeseisust ning väljavaadetest EBS Juhtimiskoolituse Keskuse korraldatud strateegialaagris "Majanduse arengusuunad ja neist tulenevad ohud ning võimalused ettevõtetele - tulevikustsenaariumitest lähtuvad strateegilised valikud".
"Viimastel päevadel avaldatud statistika näitab, et sujuv kohandumine on jätkuvalt Eesti majanduse keskne stsenaarium. Majandus tervikuna on muutunud olukorraga vähemalt siiani väga hästi toime tulnud," kinnitas Sutt.
"III kvartali majanduskasvu kiirhinnang kinnitab, et majanduskasvu pidurdumine tuleneb sisenõudluse vähenemisest, sealhulgas on aeglustunud pangalaenude ja jaemüügi kasvutempo. Kaupade ja teenuste eksport on seevastu püsinud tugevana. Sisenõudluse aeglustumise ning ettevõtete jätkuvalt hea konkurentsivõime tõttu on jooksevkonto defitsiit vähenenud III kvartalis võrreldes esimesega hinnanguliselt ligi kaks korda. Võib näha ka märke palgakasvu trendi murdumisest, näiteks on aeglustunud sotsiaalmaksu laekumine. Soodsate suundumuste püsimise saab kindlustada tugev eelarvepoliitika," selgitas Sutt majanduse hetkeseisu.
Rääkides Eesti majanduse pikaajalistest eduteguritest, rõhutas Sutt stabiilse majanduskeskkonna ja väga hea ettevõtluskeskkonna tähtsust. Ta toonitas, et olulisel kohal on vastutustundlik eelarvepoliitika, eelkõige eelarve ülejäägi või tasakaalu tagamine olukorras, kus kulutused pensionidele ja tervishoiule eelolevatel kümnenditel paratamatult kasvavad.
"Majanduse ja sissetulekute kiire kasvu jätkumist soodustab selge suund euro võimalikult kiireks kasutuselevõtuks, stabiilne ja lihtne maksusüsteem ning paindlikud turud ja avatus. Soodsat majanduskliimat peab toetama kvaliteetne haridus. Põhja-Balti regiooni jaoks on tööjõu kasvavat mobiilsust ja rahvastiku vananemist arvestades järjest olulisem andekate inimeste siin hoidmine, nende arendamine ja siia meelitamine," ütles keskpanga asepresident.
Seotud lood
Eesti Panga ning riigikogu
rahanduskomisjoni ja majanduskomisjoni tänasel ühisistungil leidsid keskpanga
esindajad, et majanduskasv hakkab taas kiirenema järgmise aasta lõpus.
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.