Eesti Panga ning riigikogu
rahanduskomisjoni ja majanduskomisjoni tänasel ühisistungil leidsid keskpanga
esindajad, et majanduskasv hakkab taas kiirenema järgmise aasta lõpus.
Panga asepresidendi Andres Suti sõnul on Eesti majandus muutunud olukorraga siiani väga hästi toime tulnud, teatas Eesti Pank.
"Majanduskasvu pidurdumine tuleneb eeskätt sisenõudluse vähenemisest, sealhulgas on aeglustunud pangalaenude ja jaemüügi kasvutempo. Kaupade ja teenuste eksport on samas püsinud tugevana. Sisenõudluse aeglustumise ning ettevõtete jätkuvalt hea konkurentsivõime tõttu on jooksevkonto defitsiit vähenenud kolmandas kvartalis võrreldes esimesega hinnanguliselt ligi kaks korda," selgitas Sutt majanduse hetkeseisu.
Tänase keskmisest ajutiselt kõrgema inflatsiooni peamise põhjusena tõi asepresident Sutt välja toiduainete kallinemine maailmaturul ja möödunud aastate kiire arengu, mis on mõjutanud teenuste hindu. „Kodumaised hinnasurved on pidurdumas ja inflatsioon alaneb mõõdukale tasemele 2009. aastal,“ ütles Sutt.
2008. aastaks Eesti Panga prognoositud 4,5protsendilise majanduskasvuga areneb Eesti majandus endiselt üle kahe korra kiiremini kui eurotsooni oma. Keskpanga prognoosi kohaselt hakkab majanduskasv järgmise aasta lõpupoole taas kiirenema.
Eesti majanduse eduteguritest rääkides rõhutas Sutt stabiilse majanduskeskkonna ja väga hea ettevõtluskeskkonna tähtsust. „Olulisel kohal on vastutustundlik eelarvepoliitika, eelkõige eelarve ülejäägi või tasakaalu tagamine olukorras, kus kulutused pensionidele ja tervishoiule eelolevatel kümnenditel paratamatult kasvavad,“ ütles Sutt.
Riigikogu rahanduskomisjoni ja Eesti Panga juhatus kohtub regulaarselt kaks korda aastas. Kohtumised on osaks riigieelarve seaduse eelnõu menetlusprotsessist riigikogus, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.
Seotud lood
Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna
juhataja Ülo Kaasik ütles, et Eesti kroonid on kaetud välisreservidega ning hirm
kursi muutuse ees on asjatu.
Eesti Panga asepresident Andres Suti sõnul
võib näha märke palgakasvu trendi murdumisest, näiteks on aeglustunud
sotsiaalmaksu laekumine.
Andres Saarniit, Eesti Panga
keskpangapoliitika osakonna nõunik
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.