Jaapani ettevõttel õnnestus luua
päikesepaneel, mille tootmiskulud on senistest ligi poole võrra madalamad.
Päikeseenergiat elektrivooluks muutvad ränielemendid on ümara kujuga, igaüks
heksagonaalselt paigutatud peeglitega kambrikeses, kirjutas Technology
Review.
„Me kasutame kõigest viiendikku sellest ränikogusest, mida läheb vaja seni kasutatud paneelide ehitamiseks,” ütles tehnoloogia väljatöötanud Kyoto ettevõtte Clean Venture 21 president Mikio Murozono.
„Paneeli lõplikule hinnale avaldab see väga suurt mõju,” ütles USA riikliku taastuvenergialaboratooriumi päikeseenergia juhtivteadlane Howard Branz. „Umbes 20 kuni 30 protsenti kogu paneeli hinnast moodustab räni hind,” lisas ta.
CV21 alustas uut tüüpi päikesepaneelide tootmisega oktoobris. Esimesed 10-kilovatised moodulid jõuavad müüki sel kuul. „Esialgu on nende hind võrreldav senikasutatud paneelidega, kuid 2008. aastal, kui toodang suureneb tuhandelt paneelilt päevas 60 000 paneelini, peaks ka hind langema umbes 30 protsendi võrra,” ütles Murozono. „Eesmärgiks on viia hind poole madalamaks aastaks 2010,” lisas ta.
„Sfääriliste päikeseelemente idee pole uus, Texas Instruments tuli sellega lagedale juba 30 aasta eest,” ütles Branz. „Ehkki nende heaks omaduseks on väiksem toorainekulu, on piisavalt ka halbu külgi. Nende kumerad küljed peegeldavad enam valgust tagasi, mis vähendab efektiivsust. Tegelikult on vaid pool nende pinnast valguse poole suunatud. Ränipallide rittapaigutamise tagajärjel tekivad nende vahele tühikud, mis mingit energiat ei tooda,” lisas Branz.
CV21 mõtles aga välja lahenduse – iga sfäär paigutati eraldi heksagonaalsesse ehk meekärje kannu kujulisse peegeldavate seintega alumiiniumkambrikesse. Need töötavad nagu autolaternate ümber olevad peeglid, kuid vastupidiselt – aitavad võimalikult suure osa valgusest ränikerale koondada. Selle lahenduse kasutamisel toodavad elektrienergiat ka sfääri alumised küljed. Kambrikeste heksagonaalne kuju teeb võimalikuks nende üksteise kõrvale paigutamise, mistõttu ei teki asjatult raisatud pinda.
Ränisfääride pinda on töödeldud spetsiaalse peegeldumisvastase ainega. Iga sfäär on kinnitatud painduvale alusele, mistõttu on paneele võimalik kinnitada mitmesuguse kujuga pindadele. „Neid võib paigutada hübriidauto katusele või kumeratele katusekividele,” ütles Murozono.
„Ma usun, et see tehnoloogia töötab,” sõnas Branz. „Küsimus on aga selles, kas nad suudavad piisavalt suurendada paneelide efektiivsust. Hetkel on see 10 protsendi ringis. Kommertskasutuses olevatel uutel paneelidel ulatub efektiivsus, ehk see osa pealelangeva valguse energiast, mis elektrienergiaks muudetakse, 14–15 protsendini.”
„Hinna langetamine 30 protsendi võrra ei oma mingit mõtet, kui sama koguse elektrienergia saamiseks tuleb paigaldada 30 protsendi võrra enam paneele,” selgitas Branz.
Murozono aga näeb veel võimalusi hinna langetamiseks. Näiteks räni puhtuse ja kvaliteedi tõstmisega suureneb ka nende efektiivsus. Samuti peab ta vajalikuks vähendada ränisfääride läbimõõtu 0,8 millimeetrini. See samm lubaks kasutada 20 protsendi võrra vähem räni. „2008. aastal jõuame 13-protsendilise efektiivsuseni ning 2010. aastal 15 protsendini,” lubas Murozono.
„Üle maailma on suur nõudlus kõrgekvaliteedilise ränitoorme järgi,” ütles Charles Cromer Florida päikeseenergiakeskusest. „Puudus on tekkinud pooljuhtide ja päikesepaneelide tootmise kasvu tõttu. See on viinud räni hinna ja sellega koos ka päikesepaneelide hinnad üles. Väiksema ränikogusega hakkama saav tehnoloogia võik anda CV21 olulise eelise.”
Seotud lood
Hiiglaslikud päikesepaneelid, mis
tiirleksid Maa lähiorbiidil on teadlaste järgmine idee, kuidas Maal peagi
kättejõudvat energiapuudust leevendada.
Alla poole kilo kaaluv innovaatiline
Šveitsis välja töötatud rullikeeratav päikesepatarei laeb mobiiltelefoni paari
tunniga ning sobib igasuguste 12 V akude laadimiseks.
Päikesepaneelid ei ole uus leiutis, kuid
mitmesugustel põhjustel pole nad siiani nii levinud kui võiks. Üks asi on
muidugi paneelide hind ja efektiivsus, kuid ilmselt on oma roll ka välimusel.
Päikesepatareide laiemat levikut on siiani
takistanud nende kõrge hind. Uus tehnoloogia aga võimaldab loodussõbralike
energiatootjaid valmistada poole odavamalt.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.