Personaalne varahaldus jääb eliidi pärusmaaks

Kaks suurimat tegijat privaatpanganduses on Hansapank ja SEB Eesti Ühispank. Varade mahult kuulub neile umbes 75 protsenti turust ja klientide arvult ligikaudu pool. Hansapank on liider varade mahu järgi, hallates 18 miljardi krooni väärtuses varasid. Ühispanga hallatavate varade maht on 6,6 miljardit krooni. Hansapangal on personaalse varahalduse ja privaatpanganduse kliente ligikaudu 4900. Ühispangal on koos põhiklientide pereliikmete ja holding-ettevõtetega 4700 klienti. Ülejäänud poti jagavad omavahel Avaron, Nordea, Sampo, LHV, Evli Securities ja teised väiksemad tegijad. Näiteks Avaronil on 70 portfellihalduse klienti ja hallatavate varade maht ulatub 300 miljoni kroonini.

Personaalse varahalduse teenus ei ole kliendile odav lõbu. Hansapangal on näiteks miinimumteenustasu 1000 krooni kuus ja Ühispangal 5000 krooni aastas. Teenustasusid võetakse sõltuvalt sellest, kas tegu on fondiportfelli, võlakirjaportfelli või aktsiaportfelliga. Hansapank võtab näiteks aktsiaosalt kuni 1,2 protsenti portfelli mahust ja võlakirjaosalt kuni 0,6 protsenti portfelli mahust. Nendele tasudele lisandub Hansapangas veel edukustasu. Edukustasu makstakse hallatava vara kliendi soovitud tootlust ületavalt osalt. See on 10 protsenti soovitud tootlust ületavalt osalt.

Ühispank võtab aktsiaportfelli juhtimise eest 0,75 protsenti portfelli väärtusest. Fondiportfelli juhtimise eest võetakse 0,5 protsenti ja võlakirjaportfelli juhtimise eest 0,35 protsenti portfelli mahust.

Väiksematest tegijatest võtab näiteks SBM Pank teenustasu vähemalt 2 protsenti varade mahust, millele lisandub käibemaks. LHV võtab teenustasu varade mahust 1,2 protsenti (sellele lisandub käibemaks) ning Sampo Pank 0,5 vaid protsenti portfelli mahust.

Mõni sõna ka kliendiks saamisest. Tegemist on elitaarse teenusega, millele juurdepääs on väikesel osal ühiskonnast. Et saada Hansapanga personaalse varahalduse kliendiks, peab varade maht ulatuma 5 miljoni kroonini. Privaatpanganduse kliendile piisab 1 miljonist kroonist. Ühispangas pakutakse teenust alates 3 miljonist kroonist. Evli Securitieses (endises Supremas) on nõutavaks summaks 2,3 miljonit krooni, Nordeas 800 000, SBM Pangas, Sampo Pangas ja LHVs 500 000 krooni.

Tööjõu poole pealt tegeleb personaalse varahalduse ja privaatpanganduse klientidega Hansapangas kokku 56 inimest. Haldureid ja kliendisuhete juhte töötab personaalse varahalduse osakonnas kokku 16. Lisaks neile on veel investeeringute juht, riskijuht, analüütikud, assistendid ja tehniline tugi. Privaatpanganduse osakonnas töötab üle 30 inimese, kellest kliendihaldureid on 24.

Ühispangas on privaatpanganduse osakonnas tööl 9 inimest, kellest 5 on portfellihaldurid.

Väiksematest varahaldusfirmadest on LHVs tööl 4 inimest, kuid portfellijuhtimise taga on tegelikult kogu analüüsimeeskond, kes firmasid hindab ja ostu- ning müügisoovitusi annab.

Loogiline on, et väikestes firmades tegeleb klientidega vähem inimesi kui suurtes.

Number 33 miljardit krooni on hinnanguliselt Eesti privaatpanganduse turu maht. Turuliidrid on Hansapank ja Ühispank, millele kuulub ligikaudu 75 protsenti turust. Hansapank haldab 18 miljardit krooni ja Ühispank 6,6 miljardit krooni.

0,5 protsenti aastas on väikseim portfelli mahult võetav teenustasu Eestis. Haldustasu sõltub portfelli iseloomust (võlakirjad, fondid või aktsiad) ja see võib ulatuda ka 1,2 protsendini aastas.19 000 privaatpanganduse klienti on hinnanguliselt Eestis. Neist 50 protsenti on Hansapanga ja Ühispanga kliendid.

Tasub teada

Alates 500 000 kroonist on Eestis võimalik saada portfellihaldusteenust.