Tallinki juhid ja suuromanikud kasutavad
laevandusfirma kaubamärki oma äride edendamiseks, mis ekspertide hinnangul võib
riivata väikeaktsionäride õigusi.
Eesti üks tugevamaid kaubamärke Tallink kuulub küll börsifirmale Tallink Grupp, kuid ehib ka viimase suuromanike ja juhtide investeerimisfirma Infortar suurejoonelist meelelahutuslinnaku projekti Tallink City, kirjutas Postimees.
Kuna arendusprojekt kasutab oma ärihuvides suuresti väikeaktsionäridele kuuluva Tallinki Grupi vara ehk kaubamärki, siis on kaubamärgiõiguse asjatundjate hinnangul väikeaktsionäridel õigus eeldada, et Tallink Grupp saab selle eest ka õiglast tasu. Kui aga kaubamärki kasutatakse tasuta, on väikeaktsionärid jäänud ilma võimalikust tulust.
Tallink Grupp ei andnud üheselt mõistetavat vastust, kas Infortar oma arendusprojekti Tallinki kaubamärgiga ehtimise eest börsifirmale tasu maksab.
"Seoses [Tallink City] projektiga pole AS Tallink Grupp ühtki siduvat kokkulepet sõlminud," märkis börsifirma pressiesindaja.
Tulumaksuseaduse järgi peavad tehingud ettevõtte ning selle juhtide ja omanike teiste firmade ehk nn seotud isikute vahel toimuma turuhinnaga.
Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Dmitri Jegorov andis mõista, et lisaks võimalikule väikeaktsionäride huvide kahjustamisele võib siin peituda ka maksuprobleem. "Tehingud seotud pooltega võivad toimuda ka turutingimustest erinevatel tingimustel, ent siis kaasneb sellega maksukohustus. Siin pole oluline mitte üksnes turuhind, vaid kõik tehingu tingimused – kogused, tarnetingimused, kasu saamise õigus. Tuleb vaadata, kas selle tehingu tulemusel on ettevõttel jäänud tulu saamata või on tekkinud ülemäärane kulu," märkis Jegorov, kelle hinnangul ei saa konkreetsele juhtumile siiski ilma uurimiseta hinnangut anda.
Seotud lood
Tallinna Sadama nõukogu esimehe Neinar Seli
sõnul on küsimus selles, kas Infortar peaks Tallinki kaubamärgi kasutamise eest
maksma Tallink Grupile või vastupidi.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.