Arco Vara juhatuse esimees Viljar Arakase
sõnul on Tallinn kaotamas sõda autodele, mis omakorda viib selleni, et
Tallinnast välja kolinud tulevad lähitulevikus tagasi.
„Mina väidan seda, et Tallinn on kaotamas sõda autodele,“ ütles Arakas eile linna visioonikonverentsil ning tõdes, et loomulikult on linnavalitsus teinud palju, aga sellest enam ei piisa, kuna autosid tuleb üha juurde. „Buss istub ka ummikus, ma istun parem enda autos ummikus,“ ütles Arakas, tuues näite, kuidas püüdlused liiklusummikute kõrvaldamiseks ei kanna vilja.
„Arendaja seisukohast on kesklinn kindel ja sinna julgetakse investeerida. Meie Bulgaarias ei julge väljapoole kesklinna investeerida,“ ütles Viljar Arakas kesklinna olulisusest rääkides ning lisas, et selleks pead sa olema kohalik, et teada kuhu linnast välja maksab investeerida.
Arakas ütles, et ei läheks iial äärelinna arendama, kui pakutaks võimalust ehitada maja kesklinna ja nn teised tingimused kahe projekti korral oleksid võrdsed. Ta leiab, et kesklinn on ikkagi parem.
Äärelinnast Tallinna ümbruses läbi arendaja pilgu rääkis Arakas, et kevadel pannakse äärelinna põllule alles porgandeid maha, sügisel teed sinna juba teed.
„Linn liigub vertikaali,“ ütles Arakas, kes kesklinna suurema mahtuvuse suurendamise eesmärgil leiab, et tuleb teha kõrghooneid.
„Kui sa elad Tallinnast kaugemal, siis sa oled oma laste autojuht. Paljud pered, kes on kolinud Tallinnast 20-30 km kaugusele, kolivad või püüavad nüüd tagasi kolida,“ rääkis Arakas, kes ise ka pealinnast väljas elab.
Seotud lood
Arco Vara Grupi juhatuse esimehe Viljar
Arakase sõnul on kinnisvaraturu põhimure see, et nõudlus võib kaduda üleöö.
Arco Vara Grupi juhatuse esimees Viljar
Arakas leiab, et Eesti majandust nähakse Eestis kohapeal ja Skandinaavias
erinevalt.
Arco Vara juht Viljar Arakase sõnul läheb
järgmisel aastal pankrotti põllu peal maju ehitav ja nõrga omakapitaliga
kinnisvaraärimees.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.