• OMX Baltic0,35%272,56
  • OMX Riga−0,05%873,92
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,31
  • OMX Vilnius−0,07%1 048,87
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,81%8 074,41
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,33
  • OMX Baltic0,35%272,56
  • OMX Riga−0,05%873,92
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,31
  • OMX Vilnius−0,07%1 048,87
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,81%8 074,41
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,33
  • 22.11.07, 13:56
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ignalina reaktori viibimine sunnib Eestit ja Lätit alternatiive otsima

Poola kaasamine Leedu Ignalina uue tuumareaktori projekti on ajagraafikud paigast lükanud ning sunnib Eestit ja Lätit otsima alternatiive, et ei tekiks elektrienergia defitsiiti.

Läti majandusministeeriumi energiaosakonna juhi Ugis Sarma sõnul ei hakka Leedu uus reaktor tööle enne 2020. aastat. Lätis võib nii tekkida elektrienergia defitsiit, kui Leedu Ignalina praegu ainsana töötava reaktori 2009. aastal sulgeb ning uus õigeaegselt ei valmi. Algse kava järgi pidi Ignalina uus reaktor elektrienergiat tootma hakkama 2015. aastal.
Läti elektrienergia defitsiit on juba täna 500 MW ning võib aastaks 2020 majandusministeeriumi prognoosi järgi kasvada 1200 MW-le.
Läti kaalub defitsiidi katteks uute jaamade ehitamist. Kaalumisel on nii Kurzeme „gaasimonstrum” kuue energiaploki ning koguvõimsusega 2500-4000 MW kui tagasihoidlikum plaan ehitada 1200 MW-se võimsusega soojuselektrijaam SEJ-3 Riiga või lisada veel üks energiaplokk praegu rekonstrueerimisel olevale soojuselektrijaamale SEJ-2. Need projektid on kõik rajatud Venemaa gaasile ning vajavad valmimiseks 3-5 aastat, kirjutab majandusleht BIznes Baltija. Ignalina projektist Läti loobuda siiski ei kavatse.
Läinud aasta sügisel tehtud otsus kaasata Ignalina uue reaktori projekti Balti riikidele lisaks ka Poola on ajagraafiku tõepoolest paigast ära nihutanud, ütles Eesti Energia pressiesindaja Iveri Marukashvili.
Projekti viibimisest tekkida võiva defitsiidi loodab Eesti Energia katta nii oma tuuleparkide toodangust (Aulepa tuulepargi võimsus on 39 MW ning valmimisaeg 2009. aasta, teine suurem projekt on 50 MW tuulepark Balti Elektrijaama tuhaväljal) kui elektrijaamade vanade põlevkivikatelde eluea pikendamise abil. Tuleva aasta veebruariks peaksid valmis saama keskkonnamõjude uuringud kahe uue energiaploki rajamiseks Narva (2x400 MW), ütles Marukashvili. Lisaks pürib Eesti Energia osanikuks Soome uue tuumareaktori projekti ning projekteerimisel on uued koostootmisjaamad.
Eesti Energia peab ise vastavalt kokkuleppele Euroopa Liiduga oma vanad tootmisplokid sulgema aastal 2016.
Ignalina projekt võib venima jääda ka Leedu pärast. Leedu keskkonnaministeerium on kinnitanud uue reaktori keskkonnamõjude hindamise kava, mis võtab aega vähemalt 21 kuud. Uuring vaeb reaktorile erinevaid asukohti ning erinevate tehnoloogiliste lahenduste keskkonnamõjusid.

Seotud lood

Uudised
  • 29.04.08, 18:49
Ansip: Eesti on väga huvitatud Ignalina projektist
Tänasel töölõunal rääkisid Eesti peaminister Andrus Ansip ja Leedu vabariigi president Valdas Adamkus peamiselt energeetika teemal. Peaminister Ansip kinnitas, et Eesti on jätkuvalt väga huvitatud Ignalina projektiga edasi minekust.
  • ST
Sisuturundus
  • 31.10.24, 13:21
Elisa juht: kestlikkuse rongi enam ei peata
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele