Made: eestlased ei oska välismaalastega kaubelda

Made sõnul on nad piisavalt näinud, kuidas ettevõtjad hakkama ei saa, üheksal juhul kümnest teevad midagi valesti.

"Probleem number üks on eestlase kinnine loomus, suhtlemine uute äripartneritega ei suju üldse, hiilitakse mööda seinaääri ja ei taheta isikutega suhelda. Äri tehakse inimeste, mitte firmade vahel. Arvatakse, et internet ja e-mail on imeasjad. Saadetakse e-maile ja siis imestatakse, et ei suhelda. Tegelikult on vaja inimlikul tasemel suhelda. Julgusest ja agressiivsusest on vajaka," rääkis ta oma kogemustest.

Irooniliselt lisas ta veel, et tüüpiline on kui Eesti ettevõtja läheb esimesele kohtumisele välismaale, kõlab ta esitlus umbes: ettevõte asutati 1993. aastal, põhineb Eesti kapitalil ja müüme seda ja seda. "See kõik on tore, kuid see on halenaljakas situatsioon. 1993. aastal asutatud on Eestis vana ettevõte, maailma mõistes noor, Eesti kapitali esitlemine mõjub negatiivselt, sest arvatakse, et Eesti on vaene ja väike ning tegemist on õnnetu ja alakapitaliseeritud ettevõttega. Välismaalaasi ei huvita, mida toodetakse, vaid mida müüakse,“ selgitas Made.

Samuti on pärast esimest lepingut vaja kätt pulsil hoida: "Tähtsaim on müük, õpikulauseid ei pea keegi tähtsaks, sest toota oakavad kõik, kuid müüa oskavad vähesed," kordas Made tuntud tõde.

Millegipärast arvatakse tema sõnul veel, et välismaalastega suhtlemine on vaid ekspordijuhi pärusmaa, kuid see peaks kogu ettevõtte asi olema. "Kui kogu ettevõte ei panusta, siis asja ei saa. Välimaale müüma pidav eksporijuht on harva pühendatud ettevõtte kõikidesse tegemistesse, ei oma selget ülevaadet hinnakujundusest, omahinnast jne,“ loetles ta vigu.

Sageli on ka kodutöö tegemata: "Kui kuhugi minna, siis võiks võimalikult palju selle kohta uurida: "See on lihtne, alates internetist ja lõpetades visiitidest kohale. Palju jookstakse peaga vastu seina,“ arvas ta.

Samuti kurtis Made, et välisvisiitide tarbeks annavad Eesti firmad ka liiga vähe raha, eelkõige suunatakse raha tootmisprotsessidesse, siis ka näiteks uue auto liisimissse. Domineerib arvamus: "Masinad on investeering, müügi üles ehitamine on kulu".

Ka pelgavad Eesti ettevõtjad tema sõnul plaane: "Ei taheta väikestki plaani teha, rääkimata näiteks viie aasta plaanist, mingisugune eesmärk võiks ikka olla".