- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic−0,49%267,68
- OMX Riga0,09%873,83
- OMX Tallinn−0,04%1 708,91
- OMX Vilnius−0,3%1 037,79
- S&P 5000,57%6 021,63
- DOW 300,28%44 860,31
- Nasdaq 0,63%19 175,58
- FTSE 1000,05%8 263,03
- Nikkei 225−0,8%38 134,97
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,95
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%116,96
- OMX Baltic−0,49%267,68
- OMX Riga0,09%873,83
- OMX Tallinn−0,04%1 708,91
- OMX Vilnius−0,3%1 037,79
- S&P 5000,57%6 021,63
- DOW 300,28%44 860,31
- Nasdaq 0,63%19 175,58
- FTSE 1000,05%8 263,03
- Nikkei 225−0,8%38 134,97
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,95
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%116,96
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehala: kui tervet muna ei saa, võtame siis pool
Eesti keeleteadlase ja õppejõu
Martin Ehala sõnul on Tallinna Ülikooli alla plaanitava venekeelsele
elanikkonnale rajatava Katariina kolledži unistus naiivne, sest keele õppimine
sõltub pigem tegurist nimega motivatsioon.
„Kui me ei saa tervet muna ja tühja koort ka ei taha, no võtame siis pool muna? Mis sest, et need noored eesti keelt ei oska, aga võtame nad ikka ülikooli vastu,“ kirus Ehala oma avalikult loengul "Katariina kolledž ja Eesti keelepoliitika".
„Praegu õpib 7000 noort kahtlastes kõrgkoolides vene keeles. Kui me võtame nad vastu lootuses, et nad ikka eesti keele ära õpivad, siis see on naiivne“, märkis Ehala. Tema sõnul õpib vene noor gümnaasiumis eesti keelt kokku 3885 koolitundi, so 97 ainepunkti. „On naiivne arvata, et noor omandab eesti keele ülikoolis 810 tunni jooksul, kui ta seda ei teinud enne gümnaasiumis,“ lisas Ehala.
Tema sõnul loob Katariina kolledž keskkonna, kus on võimalik jätkata eesti keele ignoreerimist.
Tagajärjeks Eestile võib Ehala sõnul siis olla see, et kakskeelsust eeldatakse hoopis eestlastelt, sest teised eesti keelt ei oska. Samuti on oht, et üldiseks suhtluskeeleks kujuneb mingi teine keel peale eesti keele ning lisaks kaob ühtne Eesti kultuuriruum. Tema sõnul on suurimaks barjääriks keeleõppes motivatsioon.
„See on ka teiste ülikoolide probleem, siin tuleks leida lahendus, me pole ainukesed! Vajame rahvuslikku kõrgharidusstrateegiat. Praegu võib ülikool teha, mida tahab. Ma ei taha öelda, et peame seadust muutma, vaid ülikoolid peaksid omavahel kokku leppima,“ soovitas Ehala.
Tallinna Ülikooli koosseisu kavandatava Katariina kolledži idee on pakkuda bakalaureusetaseme kõrgharidust mitmekeelsetel õppekavadel. Eestis keskhariduse omandanud noortele sätestatakse nende õppekavade järgi õppimisel kohustuslikuks eestikeelse õppe miinimummahuks 40% ning eesti keele oskuse nõudeks tase, mis võimaldab neil jätkata õpinguid eestikeelses magistriõppes.
Katariina kolledžisse oodatakse õppima ka vene emakeelega noori Eesti lähiümbrusest (Loode-Venemaalt, Lätist) ning noori Ida-Euroopa riikidest, kus vene keele oskus on laiemalt levinud (Ukrainast, Moldovast, Taga-Kaukaasiast). Nemad läbivad teisel ja kolmandal õppeaastal osa õppekavast inglise keeles. Soovi korral on neil võimalik liituda ka eesti keele õppijatega. Väljastpoolt Eestit Katariina kolledžisse õppima tulnud üliõpilased asuvad täiendama oma inglise keele oskust tasemeni, mis võimaldab neil jätkata magistriõpinguid inglise keeles.
Seotud lood
Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Mati
Hindi sõnul on eesti keelele tugev surve ka inglise keele poolt, näiteks
Vikerraadios ei peeta enam vajalikuks tõlkida inglise keelset tümakat.
Tallinna Ülikooli reklaami ja imagoloogia
osakonna dotsent Linnar Priimäe sõnul teeb talle muret Eesti identsus Euroopaga,
kuid 3 aastat on aega veel kasvada.
Eesti keeleteadlane ja õppejõud
Martin Ehala tõstatas täna oma avalikul loengul küsimuse, kas viimasel ajal
levinud mõiste venekeelsed eestimeelsed on integratsiooni seisukohas
lahenduseks.
Kui väljas sajab lund ja päevavalgus kestab vaid hetke, muutub kodukontor meie igapäevaseks keskpunktiks – kohaks, kus töö, loovus ja ka mugavus peavad koos eksisteerima. Hea valgustus, ergonoomiliselt kujundatud ja rahulik töökeskkond aitavad pimedal hooajal säilitada nii töötahet kui ka meelerahu. Ja just sisemine tasakaal on eriti oluline, sest kodus töötavad lapsevanemad teavad hästi: külmade ilmadega algab ka viiruste hooaeg. Lisaks tööülesannetele tuleb sel ajal hoolitseda ka nohuste ja pisut pahurate laste eest, kes on lasteaiast koju kosuma jäetud.
![“Pangad valitsevad tõepoolest esimest kuut [TOP sajast edukaimast ettevõttest] kohta kohe. Põhjus on ilmselt ühene: kõrged baasintressimäärad sobivad panganduse mudelisse kenasti ehk anname väga kiiresti intressimäärad edasi oma portfellile,” ütles edukaima ettevõtte Swedbank Eesti juht Olavi Lepp.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=9a210a15-a615-57b8-8be0-5a7dfc750bb5&width=3840&q=70)
Eksperiment tõstab avalikult saladuselt katte
Äripäeva TOPid
Lisatud 100 edukaima ehitusettevõtte edetabel.
Lisatud Ida-Virumaa TOP
Vaata, kes ja kus TOPis asetseb
Hetkel kuum
Täiendatud asutaja kommentaariga
Raul Kirjaneni äride järgmistest plaanidest
“Ettevõtjad ütlevad, et kas ma peaks ka Hiinasse registreerima ennast?”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Enimloetud
1
“Ettevõtjad ütlevad, et kas ma peaks ka Hiinasse registreerima ennast?”
2
Täiendatud asutaja kommentaariga
6
Raul Kirjaneni äride järgmistest plaanidest
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
