Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Mati
Hindi sõnul on eesti keelele tugev surve ka inglise keele poolt, näiteks
Vikerraadios ei peeta enam vajalikuks tõlkida inglise keelset tümakat.
„Eesti keeles on tugev ka inglise keele surve, Vikerraadios on näiteks nii, et eesti keelne jutt ja inglise keelne tümakas, kusjuures inglise keelseid lauseid ei peeta vajalikuks tõlkida. See kontseptsioon on omaks võetud. Me peame inglise keele osas olema kakskeelsed, samas kui inglise keele osa algab ülikoolis alles magistriõppes, doktoriõppes,“ kommenteeris keeleküsimusi professor Hint.
„Kõik avalikud õiguslikud ülikoolid võiksid keeleküsimustes jõuda kooskõlastatud keelepoliitikani,“ märkis Hint.
Seotud lood
Eesti keeleteadlase ja õppejõu
Martin Ehala sõnul on Tallinna Ülikooli alla plaanitava venekeelsele
elanikkonnale rajatava Katariina kolledži unistus naiivne, sest keele õppimine
sõltub pigem tegurist nimega motivatsioon.
Kõigil venekeelsetel lasteaedadel tuleb
alates 2009. aasta sügisest tagada eesti keele õpetamine, et oma väikesi
kasvandikke nii kooliks kui ka eluks Eesti ühiskonnas paremini ette valmistada,
kirjutas Postimees.
Eesti keeleteadlane ja õppejõud
Martin Ehala tõstatas täna oma avalikul loengul küsimuse, kas viimasel ajal
levinud mõiste venekeelsed eestimeelsed on integratsiooni seisukohas
lahenduseks.
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.