Tallinna Ülikooli reklaami ja imagoloogia
osakonna dotsent Linnar Priimäe sõnul teeb talle muret Eesti identsus Euroopaga,
kuid 3 aastat on aega veel kasvada.
„Hariduspoliitika, integratsioonipoliitika ja keelepoliitika pole üks ja sama. Keelepoliitika ja harduspoliitika tekitavad keeleruumi, keelsuse poole, kuid hariduspoliitika ja integratsioonipoliitika tekitavad meelelise poole. Meelsus tuleneb keelsusest? Seda pole keegi kunagi tõestanud. Tallinn saab aastal 2011 Euroopa kultuuripealinnaks - milline on sel juhul meie identsus Euroopaga? Mis saab siis integratsioonist?“ tõstatas Priimägi Martin Ehala avalikust loengust inspireerituna küsimusi.
„Meil on 3 aastat aega kasvada ning tekitada olud, mis võimaldavad uue pronksiöö võimalusegi välistada. Sel juhul oleksime suurendusklaasi all ja justkui kutsuksime maailma endale nö publikuks,“ märkis Priimägi.
Seotud lood
Tallinna Ülikooli rektori Rein Raua sõnul
ei saa öelda noortele, et te peate tegema seda või toda, sest kõik me elame
siiski ju vabas maailmas.
Eesti keeleteadlase ja õppejõu
Martin Ehala sõnul on Tallinna Ülikooli alla plaanitava venekeelsele
elanikkonnale rajatava Katariina kolledži unistus naiivne, sest keele õppimine
sõltub pigem tegurist nimega motivatsioon.
Eesti keeleteadlane ja õppejõud
Martin Ehala tõstatas täna oma avalikul loengul küsimuse, kas viimasel ajal
levinud mõiste venekeelsed eestimeelsed on integratsiooni seisukohas
lahenduseks.
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.