Dennis: Eesti murede põhjus on liiga suur tarbimine

"Hoolimata USA majanduse jahtumisest on maailmamajandusel kenasti läinud, Ida-Euroopa on ka kriisist seni veel puutumata, kuid on märke, et mõjud hakkavad siia jõudma. Haavatavad riigid saavad rohkem kannatada kui teised. Mitmes riigis on majandus tasakaalust väljas, näiteks Eestis ja Lätis," rääkis ta.

Teisest küljest tõi ta välja Poola, mille suurt majandus on uus valitsus reformida suutnud ja nüüd on see tõusuteel. Samas nägi ta ohtu ka Poola puhul, kuna selle riigi inflatsioon kasvab ja jooksevkonto puudujääk suureneb. „Kas Poola taastub liiga kiiresti? Kas seal kordub sama, mis Eestis ja Lätis? Kuid olukord on parem, nimelt on kohalik valuuta vaba kursiga ja keskpank saab inflatsiooniga võidelda,“ seletas ta.

Dennise sõnul on senise Balti riikide edu taga õiged valikud iseseisvuse algul. „Valiti õige uks: liberaalne majanduspoliitika. Sellega tehti õige otsus range rahanduspoliitika kasuks, eesmärk NATO ja ELiga ühinemiseks muutis riigid uskumatult ühtseks,“ loetles ta õigeid samme.

„Liiga kõrge sisenõudlus ja valitsus ei tee midagi, on kaks lihtsat lauset, mis Eesti ja Läti hädades süüdi on,“ arvas ekspankur. "Selgelt on näha, et majandus jahtub, ka Lätis, kuigi numbrid seda veel ei näita. Mõnede ekspertide arust on Läti maailma suurima väliskaubandusdefitsiidiga riik. Küsimus on, kui järsk korrektsioon on, kas see on karm ja valus, või pehme ja mitte väga hull. Teine küsimus on kui pikk see on, on see kiire või võtab kaua, aga meil ei ole neile küsimustele ühtegi vastust. Neile ei saa vastata ei poliitikud ega majandusteadlased,“ selgitas ta Läti ja Eesti olukorda.

„Akadeemilised teosed väidavad, et majanduskasvu seisukohast ei ole vahet, kas valuuta on ujuv või püsiv. Kuid sellel on suur mõju majandusele raskuste ajal, kui on vaja efektiivseid vahendeid inflatsiooniga võitluseks. Valitsuse mure on sisetarbimist piirata. Aga kui valitsus ei soovi seda teha ja ei saa sellest aru, et see on vajalik, siis tasakaalutus kasvab. Ujuva kursiga saab inflatsiooni piirata ja keskpangad ei ole tavalistelt poliitikaga seotud,“ seletas ta, miks Eesti on eriti raskes olukorras.

Dennise meelest on peamine küsimus, mis saab siis, kui Läti majandus kokku kukub? „Kas see mõjutab ka teisi? Paljud investorid vaatavad Balti riike kui ühte regiooni ja see tekitaks ebakindlust ja investorid vihakavad ebakindlust kõige rohkem,“ arutles ta.

Eesti ja Läti olukorra kohta ütles ta, et pidu on läbi ja pohmellist paranemine võtab aega. Teiste jaoks on pidu alles lõppemas ja osad ei saa üldse aru, et pidu võiks kunagi läbi saada. „Järgmise peo kutseid ei ole veel saadetud ja loodame, et see möödub ilma suurte prohmakateta,“ lisas ta