SEB Eesti Ühispanka ja Hansapanka on
jõudnud informatsioon, et osa pangakaarte võivad olla kopeeritud. Kindluse
mõttes on pangad asunud kaarte blokeerima piirkonnas, kus kahtlustatakse
skinning-seadme olemasolu.
SEB kommunikatsioonijuht Silver Vohu ei saanud blokeeritud kaartide kohta täpset arvulist informatsiooni anda, kuna algatatud on kiriminaalasi. Vohu sõnul suhtusid kliendid panga teatesse rahulikult ja mõistvalt. Blokeeritud kaardi võis klient pangakontoris ajutise pangakaardi vastu ümber vahetada, millega saab küll pangaautomaatidest raha välja võtta, kuid kõiki originaalpangakaardi funktsioone asenduskaart ei täida. Uue täisväärtusliku pangakaardi väljastab pank blokeeritud kaartidega klientidele tasuta.
Kommunikatsioonijuhi sõnul oli pettuse puhul tegemist skimming'u ehk kaartide kopeerimisega, mida on siin ka varem ette tulnud.
Skimming'ut teha ei ole iseenesest keeruline, kui on olemas vajalik seade. See seatakse üles kohta, kus pangakaarti kõige tihedamini kasutatakse, näiteks sularaha automaadi pilusse. Seade loeb pangakaardil olevalt magnetribalt informatsiooni ning selle järgi saab teha võltsitud pangakaardi.
Kiipkaardid on aga turvalisemad, kui tavalised magnetribaga pangakaardid, kuna andmed on salvestatud kiibile, mis ei võimalda skinning-seadmel andmeid lugeda. Kui skimmingu-seade on kopeerinud info kiibiga kaardilt, siis sellest ei ole kurjategijale mingit kasu, kuna kopeeritud kiipkaart ei tööta sularahaautomaatides ega ka kuskil mujal.
Siinkohal märkis Vohu, et SEB Eesti Ühispank kutsub inimesi üles teavitama, kui sularahaautomaat tundub kuidagi teistsugune kui tavaliselt, vältimaks edaspidiseid sekeldusi. "Parem karta, kui kahetseda," ütles ta.
Seotud lood
SEB Eesti Ühispanga kommunikatsioonijuhi
Silver Vohu sõnul on pangas inimeste krediitkaartide võlg 21,2 miljonit krooni,
mis on mõne inimese aastatulu.
SEB Eesti Ühispank ei kavatse IT-arendust
ega serveriteenuseid väljastpoolt sisse osta, küll aga ostetakse sisse
kontoritehnika hooldust.
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.