Innovatsiooni eeldustelt oleme koos Soomega maailma tipus

Eestil on eeldused olla koos Soomega tehnoloogilise arengu tipus. PISA testi tulemused paigutasid Eesti õpilased saavutustasemete järgi loodusteaduste üldskaalal Soome järel 2. kohale, lugemises 12. ja matemaatikas 9. kohale. Keskmiste tulemuste järgi asusid Eesti õpilased loodusteaduste üldskaalal Soome, Hongkongi, Kanada ja Taiwani järel 5. kohale, lugemises 13. ja matemaatikas 14. kohale. Paljud riigid on hämmingus, kuidas saavad Eesti tulemused olla nii head.

Nõudlus kõrge kvalifikatsiooniga töötajate järele maailmas kasvab, uute tehnoloogiate rakendamiseks on olulised head baasoskused. Kõrge ja madala oskustasemega õpilaste arv on tähtis indikaator majanduskasvu ja sotsiaalarengu ennustamiseks.

Kõrge saavutustasemega õpilaste osakaal moodustab OECD riikide õpilastest 9, Soomes enam kui 20, Eestis 11,5 protsenti. Tugeva keskmise taseme kõrval on meil aga tippe Soomest vähem.

Alla baasteadmiste taset jäi loodusteaduste kombineeritud skaalal OECD riikide õpilastest 19,2 protsenti. Vähim oli madala tasemega õpilasi Soomes (4,1) ja Eestis (7,7). Naaberriikides oli madalal tasemel asuvate õpilaste osakaal järgmine: Rootsis 16,4, Lätis 17,4, Leedus 20,3 ja Venemaal 22,2 protsenti.

Enamik meie õpilasi on saavutanud vajalikud alusteadmised ja oskused eri valdkondades. Õpilaste taset panevad kindlasti tähele need, kes analüüsivad tehnoloogilisel kõrgtasemel tootmise võimalikkust maailma eri paigus. Muidugi on meil arenguruumi, kuid õpilased väärivad juba praegu kiitust ja õpetajad suurt tänu!

Aprillis 2006 korraldas OECD 57 riigi koolides õpilaste õpitulemuslikkuse võrdlusuuringu PISA (Program for International Student Assessment). Kui esimesel uuringul aastal 2000 oli rõhuasetus funktsionaalsel lugemisoskusel ja 2003 matemaatilisel kirjaoskusel, siis 2006 keskenduti loodusteaduslikule kirjaoskusele.

Test hindas teadmiste rakendamist ja hoiakuid. Küsimused kajastasid üldisi elusituatsioone ja keskendusid olukordadele, mis olid seotud õpilase enda ja perekonnaga (isiklik kontekst), ühiskonnaga (sotsiaalne kontekst) ja eluga kogu maailmas (globaalne kontekst). Hindamine tugines kolmele oskusele: oskus tunda ära loodusteaduslikke küsimusi; oskus kirjeldada, selgitada või prognoosida nähtusi; oskus tõlgendada tõendusmaterjali.

Uuringus osales 400 000 õpilast vanuses 15 aastat ja kolm kuud kuni 16 aastat ja kaks kuud, Eestist kuulus valimisse 4865 õpilast, neist 24,3 protsenti õppis vene õppekeelega koolis.