Üle miljardi kulub poolkoksimägede poolitamiseks

"Kui projekt peaks ellu viidama, kandideeriks see Eesti lolluste edetabelis esikümnesse, kui mitte esikohale," leiab Kiviõli Keemiatööstuse peadirektor ja omanik Toomas Tamm. "Aga me ei saa midagi teha, sest me sõltume 100protsendiliselt keskkonnaministeeriumist. Alles sel suvel oli päevakorras keskkonnatasude seaduse muutmine, mis oleks põlevkivi töötlemisel tekkiva poolkoksi pealt makstavad saastetasud tõstnud praegusega võrreldes uuest aastast viiekordseks ja alates 2009. aastast kaheksakordseks. Kiviõli Keemiatööstusele oleks see seadusemuudatus tähendanud kümnetesse miljonitesse ulatuvat täiendavat maksukoormust. Õnneks valitsus lõpetas selle menetlemise."

Umbes kuu aega tagasi valmis Viru Keemia Grupil uus euronõuetele vastav poolkoksi ladestusala ehk ohtlike jäätmete prügila, mis läks maksma 30 miljonit krooni. Ettevõtte suuromaniku Priit Piilmanni sõnul muudeti senine poolkoksimägi lamedaks ning sinna rajati vajalikud drenaažid ning ladestus- ja sadevete kogumiskraavid, kust vesi edasi puhastusseadmetesse suunatakse. Piilmann kinnitab, et mingeid läbirääkimisi allesjäänud poolkoksimäe saatuse üle pole keskkonnaministeerium nendega pidanud.

Samalaadse ladestusala rajamine on plaanis ka Kiviõli Keemiatööstusel. Toomas Tamme sõnul on põhiprojekt praegu tegemisel ning nn europrügila ehituse maksumuseks on plaanitud 40 miljonit krooni. Ent nii ühel kui ka teisel juhul on tegu poolega senisest poolkoksimäest. Toomas Tamm ei suuda siiani endale ette kujutada, kuidas keskkonnaministeerium kavatseb teise poole mäest eraldada ehk siis kuidas täpselt see mäe poolitamine välja nägema hakkab. Seda enam, et tegu on ilmselt kõrgeima tehismäega üle Baltimaade. Tamme paneb õlgu kehitama ka projekti maksumus. Ühelt poolt kahe ettevõtte investeeringud kogusumma 70 miljonit krooni ja teisalt 1,4 miljardit krooni? 20kordne vahe on ju silmanähtav?

"Euroopa Liidu tasemel ametliku hanke kaudu konsultandiks valitud Ramboll on kahe poolkoksiprügila sulgemisprojekti maksumuseks hinnanud tõepoolest kuni 1,4 miljardit krooni," kinnitab keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek. "Veel 2006. aasta suvel oli hinnaks arvutatud 700 miljonit krooni, kuid lähtudes pretsedenditust hinnatõusust, mis ilmnes eelkõige suuremate veeprojektide hangetes aastail 2005-2006, korrigeeriti ka poolkoksiprügilate projekti võimalikku maksumust. Vastav summa on ette nähtud ELi struktuuriabi rakenduskavas, mis hiljuti ka kinnitati. Prügilate sulgemata jätmine hiljemalt 2013. aasta suveks oleks ELi prügiladirektiivi rikkumine, mis tooks kaasa sanktsioonid."

Keskkonnaministeerium on seni tähelepanuta jätnud Maaülikooli teadlaste katsed leida poolkoksile seda turba ja lägaga segades rakendust taimekasvatuses.

"Kahjuks on seni uuritud sisuliselt vaid poolkoksi lahjendamise variante ja jõutud järeldusele, et piisaval lahjendamisel ei ole ohtlikud jäätmed enam ohtlikud," tõdeb Peeter Eek.

"Euroopa Liidu ohtlike jäätmete direktiiv keelab selgelt ohtlike jäätmete segamise ja lahjendamise, kui selle ainuke eesmärk ja tulemus on lahjendamine, mitte ohtlike ainete tegelik lagunemine ohutumateks aineteks. Sama eesmärk oli seatud ka õnnetult lõppenud Life-projektil, mille partner oli Sonda vald ja mis pidi valla peaaegu pankrotti viima."

Eegi mainitud Sonda Life-projekt tegeleski just nimelt poolkoksiga, mille hulka segati turvast ja läga. Saadud mullaparandajat kasutades metsastati ligi 200 hektarit maad. Tõsi, segadused projekti rahastamisega ja kohalik võimuvõitlus lämmatasid head kavatsused.

Äripäeva käsutuses oleva kava kohaselt hakkab poolkoksimägede rekultiveerimine toimuma just samal moel ehk siis poolkoksimäed kaetakse sellesama poolkoksi seguga: mäed kaetakse poole meetri paksuse tihendatud värske poolkoksi kihiga, mille peale tuleb 20 sentimeetri paksune poolkoksi ja settemuda segust kasvukiht.

Mäe poolitamises ei näe aga Eek mingit probleemi: "Mägi poolitatakse nagu iga maaüksus kinnistuna, st osa jääb Kiviõli Keemiatööstusele ja ülejäänud riigile."