Viimsi vallavolikogu esimehe Aarne Jõgimaa
sõnul on vallas maamaksu tõstmise põhjus varasemate vallajuhtide tegevusest
tulenenud kahju, millest sellel aastal on vald ära maksnud 30 miljonit
krooni.
Maamaksu tõstmine on ainus viis, kuidas vald saab normaalset tegevust jätkata, teatas volikogu.
"Reformierakondlase Aare Etsi üleskutse anda allkiri maamaksu määra tõstmise vastu on poliitiliselt arusaadav, aga riigimehelikkusest kaugel," rääkis Viimsi vallavolikogu esimees Aarne Jõgimaa. "Aare Ets teab täpselt, miks on Viimsis vaja maamaksu määra tõsta, kuid silmakirjalikult salgab ta need põhjused maha. Küsimus ei ole maamaksu temaatikas, mis ka Aare Etsi isikliku tasku pihta lööb, vaid selles, et isiklike asjade segamine erakondlikku kampaaniasse on lubamatu.“
"Maamaksu määra tõstmine on Viimsis kavandatud ühekordse meetmena aastaks 2008," selgitas Aarne Jõgimaa. "Maamaksu määrast saadava lisarahaga tuleb kinni maksta endistest reformierakondlastest vallajuhtide Kaido Metsma, Madis Saretoki ja Enn Saua poolt korraldatud maadega sahkerdamisel vallale tekkinud kahju," selgitas Jõgimaa.
„Inimestele, kes eelmiste vallajuhtide tegevuse tõttu oma maadest ilma jäid, on kohtuotsusega välja mõistetud kokku ligi 30 miljonit krooni. Ligi pool sellest rahast on välja makstud käesoleval aastal, järgmise aasta kohtuotsuse järgsete kohustuste täitmiseks vallal vahendeid ei ole,“ selgitas Aarne Jõgimaa. „Selliste kohustuste tõttu jäävad vallas mitmed vajalikud investeeringud, näiteks pooleliolev vee- ja kanalisatsiooniprojekt, tegemata või lükkuvad edasi. Ainult sellise keerulise olukorra tõttu on vallavalitsus teinud vallavolikogule ettepaneku tõsta maamaksu määra. Seda võiks nimetada viimsilaste solidaarseks vastutuseks eelmiste vallajuhtide ebaseaduslike otsustega tekitatud kahjude hüvitamisel.“
Seotud lood
Endine Viimsi vallavolikogu esimees,
praegune volikogu opositsionäär Madis Saretok ütles, et tema ja valla maamaksu
tõstmise vahel puudub seos.
Uuest aastast maamaksumäära kergitavad
vallad võivad eelarvesse juurde saada ühest kuni paarikümne miljoni kroonini,
samas tabab maksutõus osasid valla maaomanikke valusamalt kui teisi.
Keila Linnavalitsus tegi ettepaneku
kehtestada 1. jaanuarist 2% maamaksumäär. Kui eelnõu peaks jõustuma, on
prognoositav maamaksust saadud tulu 2008. aasta linnaeelarves
2 450 000 krooni.
Viimsi vallavanem Urmas Arumäe lubas täna,
et maamaksu tõstmine 2008. aastal on ajutine ning 2009. aastal langeb see tagasi
praegusele tasemele.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.