Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud ütles
venekeelsele majandusuudisteportaalile dv.ee, et on tasuta eestikeelse
kõrghariduse poolt, kuid haridus mõnes teises keeles peab olema
tasuline.
Haridus- ja teadusministeerium eraldas pool miljonit krooni uue venekeelse kolledži avamiseks. Juba mitu aastat on olnud õhus Katariina kolledži loomise idee, kus vene keelt kõnelevad noored saaksid omandada emakeeles sotsiaal- ja humanitaarteaduste bakalaureuse kraadi.
See ei ole uus venekeelne kolledž, see luuakse Tallinna Ülikooli juurde. Õppimine on tasuline, st riigi jaoks ei too see lisakuutusi. TLÜ rektori Rein Raua sõnul ta on tasuta eestikeelse kõrghariduse poolt, kuid haridus mõnes teises keeles peab olema tasuline. Aastamaks selles kolledžis hakkab märkimisväärselt erinema teistest tasulistest teaduskondadest.
Ühe semestri hind tuleb 14 000 krooni, mis võrdub haridus- ja teadusministeeriumi investeeringutele eestikeelsesse tasuta haridusse. TLÜ prorektor Heli Mattisen teatas, et noored on valmis maksma oma hariduse eest. Seda näitab juba fakt, et 60% TLÜ üliõpilastest maksab oma hariduse eest.
„Aastas planeeritakse võtta vastu 110 kuni 150 õpilast, õppejõud tulevad peamiselt ülikoolist,“ täpsustab Mattisen.
„Lisafinantseerimist Katariina kolledži avamisel nõuab ainult õppekavade loomine. Meie ülikoolis on loodud selleks erifond. Õppeprogrammi koostamine läheb maksma maksimaalselt 50 000 krooni.
TLÜ õppefond ei ole veel raha Katariina kolledži õppeprogrammide koostamise jaoks eraldanud. Haridus- ja teadusministeerium eraldas 2007. aasta eelarvest 500 000 krooni kolledži avamiseks ja arenguks. See raha suunatakse auditooriumide remondiks ja kaasaegse tehnika sisseostmiseks,“ – seletab TLÜ prorektor Heli Mattisen.
Dv.ee küsimusele, kas on mõtet raisata nii palju raha venekeelsete õliõpilaste koolitamiseks, ta vastas, et abiturient, kes tahab saada tasuta haridust, võib õppida ka eesti keeles. Pärast esimest kursust võivad Katariina kolledži õpilased õppida riigikeeles. TLÜ Rektor Rein Raud arvab, et noortele ei tohi dikteerida, mida nad peavad tegema. „Noored, kes ei leia võimalust õppida edasi Eestis, sõidavad riigist ära,“ ütleb tema. Ta arvab, et abituriente peab meelitama saama haridust Eestis.
Seotud lood
Jaapanlased kasutavad mobiiltelefone juba
ammu ostude sooritamiseks, raamatute lugemiseks, kirjade vahetamiseks,
restoranide otsimiseks ning videote tegemiseks. Nüüd saavad nad telefoni teel
võtta ka ülikoolist kursuseid.
Avalik-õiguslike ülikoolide rektorid
kirjutasid täna alla leppele, millega kutsutakse liituma kõiki Eesti kõrgkoole,
kes on valmis toetama Eesti kujunemist rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud
kvaliteetset kõrgharidust pakkuvaks riigiks.
Tallinna Ülikooli pressiesindaja Krista
Männa kinnitas aripaev.ee-le saabunud vihjet, et kantsleri ametist vabastatakse
seni antud ametikohustusi täitnud Aivar Reidla, põhjuseks
suhtlemisoskamatus.
Kui väljas sajab lund ja päevavalgus kestab vaid hetke, muutub kodukontor meie igapäevaseks keskpunktiks – kohaks, kus töö, loovus ja ka mugavus peavad koos eksisteerima. Hea valgustus, ergonoomiliselt kujundatud ja rahulik töökeskkond aitavad pimedal hooajal säilitada nii töötahet kui ka meelerahu. Ja just sisemine tasakaal on eriti oluline, sest kodus töötavad lapsevanemad teavad hästi: külmade ilmadega algab ka viiruste hooaeg. Lisaks tööülesannetele tuleb sel ajal hoolitseda ka nohuste ja pisut pahurate laste eest, kes on lasteaiast koju kosuma jäetud.