• OMX Baltic−0,15%267,61
  • OMX Riga−0,45%874,92
  • OMX Tallinn−0,19%1 706,4
  • OMX Vilnius−0,08%1 037,99
  • S&P 500−0,26%6 006,11
  • DOW 300,18%44 941,17
  • Nasdaq −0,8%19 021,43
  • FTSE 1000,09%8 266,09
  • Nikkei 225−0,8%38 134,97
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%119,42
  • OMX Baltic−0,15%267,61
  • OMX Riga−0,45%874,92
  • OMX Tallinn−0,19%1 706,4
  • OMX Vilnius−0,08%1 037,99
  • S&P 500−0,26%6 006,11
  • DOW 300,18%44 941,17
  • Nasdaq −0,8%19 021,43
  • FTSE 1000,09%8 266,09
  • Nikkei 225−0,8%38 134,97
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%119,42
  • 14.12.07, 12:12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Magusatootja Marmiton: me ei lase ennast kergelt ära süüa

Magusatootja Marmiton juhataja ja vähemusaktsionär Asso Lankotsi sõnul pistab Marmiton rinda nii Laima kui ka Kaleviga, kuid kergelt ennast ära süüa ei lasta.
Marmiton ostis OÜ Vahvlivabrikult vahvlite tootmise, tehingu täpset hinda osapooled kokkuleppel aga ei avalikusta. „Tehing on tehtud jah, kuid kokkuleppel teise poolega me summat ei avalikusta. Ütleme nii, et summa on väiksem kui üks miljon eurot,” märkis Lankots.
Konkurentideks Marmitonile peab Lankots kõiki siinseid magusatootjaid. “Otseseks konkurendiks on Laima, kellega Marmitoni portfell on kõige rohkem konfliktis ning vähemal määral Kaleviga,” kommenteeris Lankots. Kuidas väike magusatootja suurte kõrval ellu jääb? “Ma ei tea, kas äraelamine on edukas, kuid oleme ära elanud. Kuid, kui räägime Marmitoni portfellist, siis on see portfell kasvanud. Ei saa nuriseda, kergelt me ei lase ennast ära süüa,” märkis Lankots.
Põhiline osa toodangust turustatakse Eestis. Kas eestlane on piisavalt vahvlimaias ning Eesti turg ambitsioone rahuldav? “See on praegu olnud nii, tulevikus on eesmärk välja murda. Siin majanduspiirkonnas oleme unikaalsed tootjad. Turul peaks olema ruumi. Eesti jääb liiga väikeseks meie ambitsioonidele,” märkis Lankots seni põhiliselt Eestis turustamise kohta. Lisaks eksporditakse kaupa ka Läti ja Soome turule. “Eks me peame lähiturule laienemise all silmas peamiselt ikka Balti riike. Seoses vahvlivabriku tootmisega sai Marmiton juurde uusi tootmiskanaleid, põhiväljund on jaekaubandus,” lisas ta.
Kokku toodetakse 340 tonni halvaad, marmelaadi, vahvleid, sefiiri ja martsipani. Käesoleva aasta müügikäibeks prognoosib Marmiton 15,5 mln krooni. Marmiton annab pärast tehingut tööd 60 inimesele ning 2008. aasta müügikäibeks prognoositakse 30 mln krooni.
Vahvlivabrik tootis vahvlitopse jäätisetootjatele ja turustas kaubamärkide Sips ning Helle nime all magusaid ja soolaseid vahvlisuupisteid. Marmiton jätkab vahvlite tootmist Vahvlivabriku senistes tootmisruumides Tallinnas Laki tänaval.
Marmitoni suuraktsionär on täielikult Eesti kapitalile kuuluv hulgimüüja Svensky Kaubanduse AS. Firma tegutseb alates 1992.aastast ja osutab müügi-, turundus- ja logistikateenust Eesti turul. Käesoleva aasta konsolideeritud käibeks prognoosib Svensky vähemalt 270 mln. krooni. Svensky gruppi kuulub ka Viljandimaal Võhmas asuv mahlatootja AS Largo.

Seotud lood

Uudised
  • 15.04.08, 18:22
Laima šokolaadiliinid seisavad
Läti magusatootja Laima on peatanud ajutiselt šokolaadi ja kompvekkide tootmise.
Uudised
  • 10.12.07, 18:28
Kalev: batoonikese kaal vähenes 1 grammi võrra
AS Kalev Chocolate Factory turundusdirektor Monika Heinrand ütles, et ehkki Kalevi batoonikese kaal vähenes 1 grammi võrra, on pakendis üks-kaks kommi rohkem.
Uudised
  • 14.12.07, 17:36
Laima Eesti müügijuht: oleme vahvlipositsiooniga langustrendis
Laima Eesti müügijuhi Ivo Loonurme sõnul peavad nemad magusatootjat Marmiton kindlasti konkurendiks, vahvlipositsiooniga ollakse hetkel langustrendis.
Uudised
  • 27.06.08, 14:39
Marmiton lõi jala küpsisturu ukse vahele
Eestimaine magusatootja AS Marmiton ostis AS Balti Sepiku küpsiste, piparkookide ja küüslauguleibade tootmise, tehingu hind jäi ettevõtte juhi sõnul ühe miljoni euro piiridesse.
  • ST
Sisuturundus
  • 26.11.24, 17:51
Millest sõltub hoolduskoristuse hind ja mida tuleks puhastuspartneri valikul arvestada?
Hoolduskoristus tähendab kõige lihtsamalt öeldes ruumide sisekoristust erinevatel büroopindadel, tootmishoonetes, haridus- ja meditsiiniasutustes, autoremonditöökodades jpt objektidel. Kui kliendid Foruse poole pöörduvad, on mõistagi esimene küsimus – mis meie koristusteenus maksab?

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele