Inspektsioon: SMS-laen võib kaasa tuua sotsiaalseid probleeme

"Võrreldes eluaseme- ning tarbimislaenudega on SMS-laenude osakaal väga väike. Seda ei tasu üle tähtsustada, sest see on ikkagi üks laenu liik," märkis Aleksius.

Laenuandjaks (SMS-laenud, laenukontorid jt) võib Eestis olla iga juriidiline ja füüsiline isik ning laenatavate summade ja intressimäärade osas puuduvad piirangud. Laenulepingute sõlmimisel ja probleemide tekkimisel tuleb lähtuda võlaõigusseadusest.

"SMS-laenude pakkujate üle finantsinspektsioon järelevalvet ei teosta. Vastavalt finantsinspektsiooni seadusele kuuluvad inspektsiooni järelevalve alla teiste finantsasutuste seas krediidiasutused ehk pangad, mis tegelevad nii laenude andmise kui ka hoiuste vastuvõtmisega. Järelevalve põhiline eesmärk on tagada, et finantsasutused suudavad kliendi ees võetud kohustused tulevikus täita - maksta välja hoiused, korvata lepingus sätestatud kindlustuskahjud jm. Kui SMS- või muid tarbijalaene pakub äriühing, mille peamiseks majandustegevuseks on ainult laenuandmine, on tegemist laenuandja, mitte krediidiasutustega. Sarnaselt SMS-laenude pakkujatele ei kuulu finantsinspektsiooni järelevalve alla ka nn laenukontorid, pandimajad ega ka eraisikud, kes laene välja annavad," kommenteeris Aleksius.

"Ühest küljest ei peaks riik laenuandja ja laenuvõtja omavahelisse kokkuleppesse - anda ja võtta ülikõrge intressiga laenu - sekkuma. Kui ülikõrge intressiga laenu võtmine on inimese igakülgselt kaalutud ja kindel valik, ei tohiks inimese valikuvabadust piirata. Oma vajadusi ja teenuse vajadust oskab ikkagi hinnata vaid iga konkreetne tarbija, kes ka tehtud valikute eest vastutab. Oma otsuste eest vastutab igaüks ise, mitte keegi teine, liiatigi mitte finantsjärelevalve. Samas aga võib ebamõistlikult kõrge intressiga SMS-laenude agressiivne pakkumine pikemas perspektiivis kaasa tuua sotsiaalseid probleeme, mille lahendamine on kõigi ühiskonnaliikmete huvides ja mis võib toimuda nende kulul," lisas Aleksius.

SMS-laenudega seotud probleemid puudutavad tema sõnul vaieldamatult kogu finantsvaldkonna usaldusväärsust. "Finantsinspektsioon näeb siin selget vajadust tõsta tarbijate finantsalase kirjaoskuse taset, et inimeste valikud oleksid mis tahes laene võttes igakülgselt ja sisuliselt läbikaalutud," märkis Aleksius.

"SMS-laenudega seotud pettuste arv peaks oluliselt vähenema, kui riigikogu võtab eeldatavasti sel nädalal vastu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, mille eelnõu valitsus oma 18. oktoobri 2007 istungil heaks kiitis. Eelnõu kohaselt on SMS-laenu pakkujad edaspidi kohustatud tuvastama laenaja isikusamasuse. See tähendab, et SMS-laenu pakkujad peavad edaspidi laenaja isikusamasuse dokumendi alusel tuvastama," märkis Aleksius.

Tarbijahariduse edendamise eesmärki kannab finantsinspektsiooni poolt käivitatud finantsteenuseid tutvustav tarbijaportaal www.minuraha.ee.