SMS Laenu tegevjuhi Aaro Sosaare sõnul
jäävad mehed sagedamini võlgu kui naised ja seda sõltumata vanusest.
“SMS Laenu kliendid on vanuses 18 – 60 aastat. Me ei anna laenu alla 18 aastastele noortele. Mehed jäävad kaks korda sagedamini võlgu, kui naised ja seda sõltumata vanusest. Meie oma statistikas peame nooreks kliendiks 18 – 35 aastaseid laenajaid, ning selles vanusegrupis ei ole me täheldanud sagedasemat hiljaksjäämist,” kommenteeris Sosaar küsimust, kas noored vanuses 18-25 jäävad sagedamini tagasimaksetega raskustesse.
“Küll aga oleme täheldanud seda, et naised maksavad oma laene tagasi kohusetundlikumalt kui mehed. Meie laenu tagasimaksetega hilinejate hulgas on 2/3 mehed ja 1/3 naised. Kas seda statistikat arvestades võiks siis hoopis arvata, et piirama peaks laenude võtmist meeste hulgas?” tõstatas Sosaar küsimuse.
Statistiliselt on 18 – 35 aastaste klientide hulgas ülekaalus mehed ning alates 36 eluaastast hakkavad naised meestest rohkem laene võtma.
“Et vältida pettusi on SMS Laen kasutusele võtnud süsteemi, kus helistame üle kõik esmakordsed laenuvõtjad ning teeme kindlaks nende isikusamasuse ning kindla soovi laenu saada. Peame oma süsteemi Eestis kõige turvalisemaks ning oleme süsteemi kasutusele võtmisega pettuste arvu vähendanud peaaegu nullini. On ette tulnud olukordi, kus vanemate dokumentidega esitavad laenutaotluse hoopis nende noored lapsed, aga meie süsteemi puhul on nende laenu saamine välistatud. Meie klienditeenindajad ning laenuhaldurid on kättesaadaval 24 tundi ööpäevas,” märkis Sosaar.
Seotud lood
Kuna SMS-laenude tõttu võlahätta sattunud
inimeste hulk kasvab, kavatseb Rootsi tarbijakaitseamet kiirlaenude arengut
pidurdada.
Tarbijakaitseameti tegevjuhi Helle Aruniidi
sõnul oleks sarnaselt Rootsile vaja ka Eestis piirata SMS-laenude saajate
vanust.
SDE fraktsiooni esimehe Eiki Nestorori
sõnul pole juriidiliselt võimalik kaotada lihtsameelsust ja rumalust, kuid täna
riigikogus vastuvõetav rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadus seab piirangud
ka arulageduseni jõudnud SMS-laenamisele.
Rotermann Eesti juhatuse esimehe Mart Saa
arvates peaks hädas laenuvõtja ise oma kokku keedetud supi ära sööma.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.