Tutvumist majandusanalüütikute
soovituste-hoiatustega peab oluliseks tervelt 83% inimestest. Samas ei tea ka
väga tuntud ja sageli avalikult esinevaid analüütikuid keskeltläbi 60%
vastanutest, tuleb TNS Emori uuringust välja.
„Tundub, et inimesed ei pea oluliseks mitte niivõrd seda, kes on ajaleheartikli autor või ettekande esitaja, vaid seda, milline on sõnum,” märgitakse tulemuse kommentaaris.
Ligi 40% küsitletud inimestest usub, et keegi ei tea, mis Eesti majanduses juhtuma hakkab. Mõni protsent vähem on neid, kes nõustuvad väitega, et paari lähiaasta jooksul muutub majanduskasv veidi aeglasemaks, aga see on pigem kasuks, sest kasv on tasakaalustatum, kirjutab Eesti Panga majandusajakiri Kroon ja Majandus.
Vastanute haridustaseme tõustes kasvab nõusolek väitega, et majanduskasv muutub lähiaastatel veidi aeglasemaks, aga see on pigem kasuks, sest toob tasakaalustatuma arengu. Seda seisukohta jagab 49% küsitletud juhtidest ja 42% ettevõtjatest. Madalama haridusega vastajad kalduvad rohkem uskuma, et keegi ei tea, mis majanduses toimuma hakkab. Tõenäoliselt ei ole nad nii hästi teadlikud majanduse toimemehhanismidest ning segane ja selgusetu tekitab ebakindlust, selgitatakse uuringu tulemuste kommentaaris.
Sügavat kriisi ootab-kardab viiendik vastanutest. Nende hulgas on keskmisest veidi arvukamalt esindatud eakamad (pensionieelikud ja pensionärid) ja mitte-eestlased, kuid üldisemas plaanis ei saa välistada, et pessimistlikud ootused on seotud inimese üldise meelelaadi ja väärtusmaailmaga. Käesoleva küsitluse tulemusel välja joonistunud pessimistliku tulevikuvaatega inimeste osakaal (ligikaudu 20%) on üsna sarnane muude küsitluste tulemustega.
64% küsitletutest leiavad, et laenurahal põhinev tarbimine ohustab Eesti majandust. 54% vastanuist on nõus väitega, et kergekäeline palkade tõstmine võib hiljem tuua kaasa nende suurepalgaliste töökohtade kaotamise ning suurendada tööpuudust.
Üldine meelsus on (riiklikku) säästmist tugevalt soosiv, kuid samas peetakse vajalikuks ka põetajate-tuletõrjujate palkade tõstmist. „Väärib tähelepanu, et vaatamata laia levikuga trükimeedias mõnd aega tagasi suhteliselt olulisel kohal olnud kirjutistele, kus kuulutati raha väärtuse kadumist ja säästmise mõttetust, on sellise mõttelaadi pooldajaid vaid 17%. Eestlased on läbi aegade olnud pigem konservatiivsed ja säästlikud ega poolda võlgu elamist. Sellist suhtumist on ilmselt ka üsna raske kõigutada,” selgub Emori uuringust.
Selgitamaks, kuidas Eesti elanik hindab erinevaid majanduse ees seisvaid riske ja erinevate arengustsenaariumide tõenäosust, viis TNS Emor Eesti Panga tellimusel ajavahemikus 30.10.–29.11.2007 15–74aastaste Eesti elanike seas läbi kolmevoorulise küsitluse.
Seotud lood
Ligi 70% Eesti elanikest usub, et Eesti
pangandussektor on stabiilne ja nende raha kindlalt tallel, kuid veerand
vastanutest tundub selles kahtlevat.
TNS Emori mais ja juunis
toimunud uuring näitab, et Eesti tarbijad tunnevad end oma toimetuleku
suhtes kindlalt.
Eesti pank lükkab ümber kõik kuulujutud
krooni väidetava devalveerimise kohta. Eesti krooni kurss on endiselt 15,6466 ja
selline kurss jääb püsima kuni euro kasutuselevõtuni.
Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna
juhataja Ülo Kaasik ütles Äripäeva seminaril "Eesti krooni devalveerimine - müüt
või tegelikkus?", et fikseeritud vahetuskurss on Eestile hinnastabiilsuse
saavutamiseks parim rahasüsteem.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.