Eile, 17. detsembril, kiideti Euroopa
Liidus heaks määrus, millega võib viinaks nimetada vaid kartulist ja teraviljast
valmistatud jooke.
Eesti on antud määruse puhul eeltööd teinud ning oma positsioone kaitsnud alates 2004. aastast. Eesti seisukohad määruse eelnõu kohta kiideti heaks 26. jaanuari 2006. aasta vabariigi valitsuse istungil, milles sisaldus ka positsioon viina definitsiooni kohta, teatas põllumajandusministeerium.
Varasemalt võis viina toota kõikidest põllumajanduslikku päritolu toorainetest ja tooraine märkimine ei olnud kohustuslik. Uue piiritusjookide määruse eelnõu järgi peavad mitte-traditsioonilise tooraine kasutajad tooraine nime märkima etiketile järgides horisontaalseid märgistamisreegleid. Kui viina toodetakse kartulist või teraviljast valmistatud piiritusest, siis toorainet etiketile eraldi märkima ei pea.
Lähtuvalt eelpool toodust saab kompromissi lugeda traditsioonilise viina kaitsmise protsessis oluliseks sammuks, millega mittenõustumine kahjustanuks viinatootmise traditsioone.
Seotud lood
Euroopa Parlamendi liikmed on avaldanud
toetust kompromissettepanekule, millega lõppeks vaidlus viina definitsiooni üle
liidu viinatootjate riikide vahel.
Juhan Partsi juhitud majandusministeeriumis
valminud eelnõu teeb Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele nii-öelda ära, sest
toob varastel õhtutundidel alkoholi poelettidele tagasi.
Europarlamendi otsus lubab vodkaks nimetada
praktiliselt millest iganes valmistatud kanget jooki. Vene tootjad kardavad, et
kartulist, suhkrupeedist või puuviljast valmistatud piiritus hakkab tõrjuma
turult Vene traditsioonilist teraviljast tehtud vodkat.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.