Väikesed asteroidid kujutavad Maale suurt ohtu

Nüüd on selgunud, et plahvatuse põhjustanud meteoriit oli oluliselt väiksem, kui varem arvati, teatas Live Science.

Kui üsna väike asteroid võib põhjustada nii suure plahvatuse, peab inimkond mõtlema sellele, kuidas avastada kosmosest ka oluliselt väiksemaid taevakehi, mis liiguvad meie planeedi suunas, ütles USAs Sandia laborites töötav füüsik Mark Boslough.

Plahvatus Podkamennaja Tunguska jõe ääres 30. juunil 1908 tegi maatasa ligi 2000 ruutkilomeetrit metsa. Teadlaste arvutuste järgi oli plahvatuse võimsus umbes tuhat korda võimsam Hiroshimale visatud aatompommist.

Plahvatuse põhjuste ümber on saja aasta jooksul olnud ridamisi spekulatsioone. Arvatud on, et selle põhjustas allakukkunud UFO, antiaine, must auk või Nikola Tesla leiutatud „surmakiir”.

Viimasel kümnendil on teadlased jõudnud veendumusele, et plahvatuse põhjustas Maa atmosfääri jõudnud asteroid, mis oli umbes 30 meetrise läbimõõduga ning kaalus 560 000 tonni. Plahvatus toimus atmosfääris ning maapinnale jõudsid vaid meteoriiditükid.

Nüüd superarvuti abil loodud simulatsiooni põhjal võib öelda, et asteroid, mis põhjustas sellise plahvatuse, oli tegelikult palju väiksem, ütles Boslough. Taevakeha kaalus umbes 3-4 korda vähem ning tema läbimõõt oli 20 meetrit.

Simulatsioon töötab Sandia laborites asuvas superarvutis Red Storm, mis on maailmas kiiruselt kolmas. Arvutis on näha, kuidas asteroid plahvatas Maa atmosfääri sisenemisel, sellest tekkis ülehelikiirusel liikuv ülikuuma gaasi pilv. See tulekera põhjustas maapinnal plahvatuslaineid, mis olid seniarvatust tugevamad.

Samas on varasemad hinnangud plahvatuse purustuste kohta olnud ülehinnatud. Metsandusekspertide hinnangul polnud tegu tervete puudega ning haigete puude ümberpaiskamiseks ei ole vaja eriti palju energiat, märkis Boslough. Varem arvasid teadlased, et plahvatus võis olla 10-20 megatonni, uus simulatsioon näitab, et tõenäoliselt oli plahvatuse võimsus 3-5 megatonni.

Kogu töö järeldus: ka väiksemad taevakehad võivad kujutada Maale suurt ohtu ning sellise suurusega objekte lendab kosmoses ringi suurel hulgal.

NASA Amesi uurimiskeskuse teadlane David Morrison, kes äsjases uuringus ei osalenud, ütles, et kui Boslough’l on õigus, siis võib Tunguusi meteoriidiga sarnaseid plahvatusi ette tulla kord paari sajandi kohta, mitte kord aastatuhande jooksul, nagu varem arvati. Seega on tema sõnul vaja jälgimissüsteemi, mis suudab kosmosest nii väikeseid objekte üles leida.

Boslough artikkel ilmub ajakirjas International Journal of Impact Engineering.