Ohtlik taevakeha ohustab Maad

Äsjailmunud teadusuuring näitas, et meteoriidikokkupõrkeoht ähvardab enim USAd ja Hiinat, vahendas Popular Science. Kuigi see uurimisvaldkond ei suple rahas, püüavad teadlased ära hoida tsivilisatsioonile kadu toovat kosmilist kokkupõrget.

Universumis liigub ringi miljon kuni kaks miljonit kosmilist kivikamakat, mis võivad kujutada Maale ohtu. Neid kutsutakse Maa lähedasteks objektideks (near-Earth object, lühendina NEO) ning nende hulka loetakse kõik kosmilised kehad, mille orbiit jääb Maa orbiidist kuni 48 miljoni kilomeetri kaugusele. Nad kujutavad meie koduplaneedile väiksemat või suuremat ohtu.

4535st avastatud ja kaardistatud objektist 704 on üpris pirakad, ükski neist ei ole otseselt kokkupõrkekursil, aga selliseid objekte võib kosmoses teel olla veel miljoneid.

Kuidas neid avastatakse? Enamus sellest tööst tehakse ära käputäie teleskoobiga USAs, Itaalias, Jaapanis ja Austraalias. Töö käib USA rahvusliku kosmoseagentuuri NASA Maa lähedaste asteroidide uurimisprogrammi LINEAR raames. Rahastus tuleb NASAlt ning koostööd teevad veel teadlased Massachusettsi tehnoloogiainstituudist ning Lincolni laborist, samuti USA õhuväest. Projekti eesmärgiks ongi võimalike Maaga kokkupõrkekursil liikuvate kosmiliste kehade avastamine ja kaardistamine. Töös on abiks ka harrastusastronoomid. Iga paari päeva tagant leitakse mõni uus taevakeha, mis liigitub NEOde klassi.

1998. aastast alates on NASA rahastanud programmi Spaceguard, mille eesmärk on järgmiseks aastaks leida 90 protsenti Maa lähedastest kosmilistest kehadest, mille läbimõõt on vähemalt 800 meetrit. Enne tööde algust hinnati selliste kehade arvuks 1100, tänaseks on neist leitud kolmveerand. Programmi järgmine eesmärk on leida aastaks 2020 90 protsenti kosmilistest objektidest, mille läbimõõt on 140 meetrit või enam. Seni pole projektil veel rahalist katet. Tööga hakkavad tegelema suured teleskoobid Havail, Arizonas ning Tšiilis.

NASAl on nimekiri asteroididest, mida klassifitseeritakse Maale eriti ohtlikeks. Senileitutest kõige ohtlikum on hinnanguliselt 250-meetrise läbimõõduga 99942 Apophis, mis avastati 2004. aasta juunis. Avastamise järel hinnati võimalust, et asteroid põrkab Maaga kokku suhtega 1:38, kokkupõrge pidanuks juhtuma 13. aprillil 2029. Kuid peagi lisandus asteroidi kohta uut infot, mille abil õnnestus keha orbiit täpsemalt välja arvutada. 2029. aastal möödub Apophis Maast 36 000 kilomeetri kauguselt, ehk umbes 9000 kilomeetrit lähemalt, kui need Maa tehiskaaslased, millega jälgitakse ilmastikku.

Maa külgetõmbejõud võib asteroidi orbiiti muuta ning nüüd arvatakse, et uus kokkupõrkeoht võib Maad ähvardada 13. aprillil 2036. aastal, siiski peetakse selle tõenäosuseks hetkel 1:45 000le. Aga isegi see tõenäosus on suurim seniteadaolevatest.

Mida teha kokkupõrkekursil läheneva asteroidiga? Selle kallal vaevavad pead nii NASA kui ka erarahal töötav B612 Foundation. Juba sel kuul sõidab välja missioon Dawn, mille eesmärgiks on asteroidist mööduda. Aga plaane on fantastilisemaidki: näiteks maandada asteroidi pinnale kosmonaut, kelle ülesandeks oleks teha ettevalmistusi taevakeha kursi muutmiseks.

Mõned plaanid:

Tuumapomm: Lõhates asteroidi pinnal tuumalaengu võib tulemus olla veelgi halvem: ühe asemel palju väikesi objekte, mis Maale tungivad ning need kõik on plahvatuse tõttu radioaktiivselt saastunud.

Kokkupõrge: Kosmoselaev rammiks asteroidi, et see orbiidilt väärata. Kõlab efektselt, kuid puudused on samad, mis eeltoodud tuumapommistsenaariumil.

Lükka-tõmba: Asteroidi tuleks tõugata või tõmmata. Mitte kõrvale, see oleks liiga energiamahukas, aga tagasitõmbamine või lükkamine võimaldaks keha kiirust aeglustada või kiirendada. Piisaks mõne kuu jooksul paarikilosest jõust, et taevakeha liikumissuund muutuks tuhandete kilomeetrite võrra. Selleks saaks kosmosesse saata peegli, mis suunaks päikesevalguse objektile, põhjustades seal aurustumist, mis omakorda muudaks keha kiirust ning suunda.