Nii Nordea kui Swedbank Robur kasutavad
Rootsis oma fondide tootlust tutvustades indekseid, mis ei arvesta dividendidega
ja on teistest kergemini arvutatavad.
„See on alatu,“ ütles Rootsi päevalehele Dagens Nyheter pensionifonde pakkuva ettevõtte Sjunde AP-fonden juhtivanalüütik Christian Ragnartz.
Fondiettevõtted mõõdavad fondide tootlust spetsiaalsete indeksite abil. Need näitavad, milline on keskmine olukord turul ja võrdlevad sellega konkreetset fondi. Antud pilt aga võib olla eksitav.
Indeksis võib kajastada ka ettevõtete dividende, osa indeksites neid aga arvestatud ei ole. Kui dividende mitte arvestada, tuleb tõus madalam. Fond, mida säärase indeksiga võrreldakse, paistab seetõttu paremas seisus.
Eriti just viimastel aastatel on dividendidel olnud suur tähtsus, kuna Rootsi börsiettevõtted on hiljuti välja maksnud väga palju aktsionäri tulu.
DN Ekonomi jälgis, kuidas on suured fondihaldurid oma tulemusi näidanud. Vaatluse alla võeti Swedbank Robur, Nordea, Handelsbanken ja SEB.
Swedbank Robur kasutab indeksi nimega Six Portfolio, milles ei ole dividende märgitud. Enamasti on nende fondid indeksist paremaid tulemusi näidanud. Ka Nordea kasutab enamasti dividende mittearvestavat indeksi.
Selliseid indekseid ei kasuta ei SEB ega ka Handelsbanken.
Christian Ragnartzi sõnul on selliste indeksite kasutamine viis kliente petta. „Sellega püütakse klientide silmis paremad välja paista. On märkimisväärne, et selliseid indekseid üldse kasutada võib,“ on analüütik üllatunud.
Seotud lood
Nordea Eesti investeerimistoodete müügijuhi
Jürgen Rehemägi sõnul on pangal ka siin fondide tootlust näidates kasutusel ilma
dividendideta indeksid.
SEB Ühispanga Fondide juhatuse liige Sven
Kunsing selgitas aripaev.ee-le, et ka neil kasutatakse mõningal juhul
fonditootluse näitamiseks indekseid, millesse pole arvestatud dividende.
Hansa Investeerimisfondide juhatuse esimees
Robert Kitt ütles aripaev.ee-le, et Hansapangas kasutatakse fondide
võrdlusalusena vaid neid indekseid, milles on arvestatud ka dividende.
Cantilloni efekt kirjeldab hästi seda, kuidas praegused rahapoliitikad teevad rikkaid rikkamaks ja vaeseid vaesemaks, suurendades selle kaudu ebavõrdsust.